Härra juhataja,
mu daamid ja härrad,

oma kokkuvõttes tahaksin kõigepealt korrata seda, mida ma enne lõunat juba ütlesin: "Kõik, kes me selles ruumis oleme, peame ennast Ameerika Ühendriikide liitlasteks, ükskõik, kas meie suhted on määratud ametlike lepingutega või mitte." Me demonstreerime solidaarsust terrorismivastases sõjas. Nii on see kirjas ka meie tänases deklaratsioonis, kus me kinnitame, et peame 2001. aasta 11. septembri terroristlikke rünnakuid New York'is ja Washingtonis rünnakuks meie kõigi vastu.

Kuid mida tähendab terror?

Ma räägiksin teile Palermost. Seal avastati tänapäeva esimene terrorismiakt. Ühishauda olid maetud mõrvatud mehed, naised ja lapsed. See polnud Sitsiilias. Ka Eestis on Palermo-nimeline paik - väike küla meie riigi põhjaosas. Sellest terroriteost kirjutasid kõik ajalehed, aga kes loeb eestikeelseid ajalehti - peale eestlaste? Ühishauda pildistati, aga kes uurib Eesti ajalehtedes ilmunud fotosid? See juhtus 1919. aastal, kui Eesti sõjavägi ajas Punaarmee Eestimaalt välja ja leidis hauad.

Eile lennukis juhtusin ma lugema Muhammad Atta testamenti ja talle antud juhtnööre. See tuli väga tuttav ette. Muhhamed Atta tekst oli üllatavalt sarnane Lenini üleskutsega maha lasta või puua tuhat või kümme tuhat talupoega ja preestrit ning tappa nad nii, et nende surnukehad oleksid kõikidele hoiatuseks. "Kõik Lääne tsivilisatsioonid, kes oma võimu naudivad, on oma sisemuses väga nõrgad." See pole enam Lenini ütlus, see on tsitaat Muhammed Atta juhistest. Muhammed Atta oli erialalt linnaplaneerija ja lõpetanud Hamburgi Tehnikaülikooli. Ta elas tavalist elu. Milline oli see nähtamatu jõud, mis muutis linnaplaneerija linnahävitajaks?

Ma küsin seda lihtsal põhjusel. Ma ei kahtle, et Ossama bin Laden hävitatakse või tuuakse kohtu ette. Kuid Saksamaal on vähemasti 800 temasarnast. Üleeile ütles Margareth Thatcher, et Inglismaa muslemid ei ole aktiivselt bin Ladeni vastu välja astunud. Ja kui palju võib neid terroriste elada Ameerika Ühendriikides? Prantsusmaal? Pol Pothil, kui mind mälu ei peta, oli Sorbonne'i haridus. "Julgeolek on oma olemuselt muutunud ja NATO suudab seda fakti tunnistada", kirjutas meile täna Vaclav Havel. Jah, - kui me leiame üles rindejoone. Aga ma kardan, et kui bin Laden kohtu ette jõuab, võtab ta endale kohtuniku rolli. Märtritel on suur külgetõmbejõud. Meenutage Che Guevarat.

Ma arvan, et sõdurite ja püsside kõrval vajame me luuletajad, psühholooge ja õpetajaid. Mida suudab arvuti teha saja tuhande vihjega? Arvan, et väga vähe. Ühtki USA-s vahistatud 800 inimesest pole süüdistatud otseselt terroriaktis osalemises. Ma arvan, et küsimus on demokraatias. Demokraatia ei ole saar, mis suudab jääda jõukaks vaesuse ookeanis. Demokraatial on missioon. Demokraatia peab laienema, tema kiirgus peab äratama rahvastes lootust, andma neile usu inimeste maailma. Loovus ja usk, olgu see siis kristlus, islam, judaism, budism või väikerahvaste šamanism, on see hapnik, mis toidab demokraatiat ja võidab totalitarismi, olgu see vasakpoolne või parempoolne. Kõige rohkem hirmutas mind Muhhamad Alta tekstide poeesia. Keskkond, milles ta elas ja ennast haris, jättis temasse moraalse vaakumi. See pole kohtumõistmine Euroopa kultuuri üle. Pigem on see hinnang tarbijaühiskonnale, mis sisendab inimestesse veendumust, et ühiskond on valmis. Võib-olla mäletate, et astusime 21. sajandisse ja uude aastatuhandesse optimistliku tundega, et maailm hakkab valmis saama. Et ajalugu on lõppenud.

Ma arvan, et meil tuleb oma mõõku teritada ja oma moraalseid kohustusi lihvida. Esimene võtab vähe aega, teine aga saab kestma läbi selle aastatuhande kõikide sajandite. Demokraatia oma nõudlikus terviklikkuses peab iga päev uuesti sündima.

tagasi | kõnede arhiiv | avalehele