Lugupeetud daamid ja härrad,

On rõõmustav eesõigus kõnelda nii väärika publiku ees. Mul on hea meel teile teatada, et täna on koos minuga siin Majandusministeeriumi asekantsler pr. Signe Ratso, kes täiendab minu lühikest sõnavõttu üksikasjaliku ülevaatega Eesti majanduspotentsiaalist. Seega loodan ma, et te lahkute siit veendumuses, et Eesti oma Kesk-Euroopa kõige kiiremini kasvava majandusega on õige koht teie raha investeerimiseks – liigume ju kiirel sammul Euroopa Liidu liikmestaatuse suunas.

Meie majanduskasv tugineb mitmekesistele teguritele. Kuid ennekõike tugineb see järjekindlusele. Mõistsime niipea, kui olime 1991. aastal suutnud taastada oma iseseisvuse, et suudame vaid radikaalsete majandusreformide abil ületada viiskümmend aastat kestnud nõukogude okupatsiooni tagajärjel tekkinud lõhe meie ning meie naabrite Soome ja Rootsi majanduse vahel.

See tähendab, et me võtsime juba 1992. aastal kursi, mis tänaseks on meid viinud EL liikmekandidaatide esiritta. Meie uus vana valuuta – kroon – muutus pärast uuesti kasutusse võtmist otsekohe vabalt konverteeritavaks ning on tänini jäänud stabiilseks, selle fikseeritud kurss Saksa margaga on 1:8 ning läbi Saksa marga on see nüüd seotud ka euroga.

Võtsime vastu seaduse, mis nõuab meie parlamendilt tasakaalustatud eelarve vastuvõtmist. See võib ajuti olla seotud raskustega, kuid on kahtlemata kehtestanud tugeva rahandusdistsipliini. Samuti oleme kehtestanud universaalse käibemaksu ja ühtse määraga 26-protsendilise ettevõtte ja üksikisiku tulumaksu. Alates aastast 2000 ei maksustata Eestis enam kasumi tekkimist, vaid kasumi väljavõtmist. See tähendab, et ettevõtlusse reinvesteeritud kasumit Eestis ei maksustata. Välismaalastel on võimalik ilma igasuguste piiranguteta omada ettevõtteid, repatrieerida kasumit ja omada maad.

Samuti oleme tugevalt tööd teinud, et avada oma tootjatele juurdepääs uutele turgudele. Võin täna teile uhkusega kinnitada, et Eesti kaubandusrežiim, nagu ka Hongkongi oma, on üks liberaalsemaid terves maailmas. Meil puuduvad dotatsioonid ja praktiliselt ka tariifid. Kui Heritage Foundation hiljaaegu avaldas dokumendi ''Priorities for the President'' ja tegi ettepaneku ülemaailmse vabakaubandusassotsiatsiooni loomiseks, siis oli Eesti koos Hongkongiga loetletud nende 11 riigi seas, kellest võiksid saada asutajaliikmed. Eestil on toimivad vabakaubanduslepingud Euroopa Liidu, EFTA ja enamuse Kesk-Euroopa riikidega. Eesti kaupade vabal turul on 600 miljonit tarbijat.

Viimase 10 aasta jooksul oleme muutnud oma majandusstruktuuri enam-vähem võrreldavaks kaasaegsete Euroopa riikide omaga. Kaks kolmandikku meie majandusest on seotud teenindussektoriga ja umbes 20% tööstusega. Põllumajanduse osakaal on vähem kui 5%. Meie kõige tähtsamasse teenustegruppi kuuluvad turism ja transporditeenused. Möödunud aastal võtsime vastu üle 6 miljoni reisija, ning see arv ületab Eesti rahvaarvu peaaegu viiekordselt. Meil on otselennuühendus Euroopa tähtsamate sõlmpunktidega ja paljude lähemate linnadega. Ja loomulikult on meil meie sadamad.

Tallinna Sadam on üks tegusamaid Euroopas. Viimase viie aasta jooksul on Tallinna sadamat läbivate kaupade hulk kasvanud 150% ning aastaks 2000 jõudis see 30 miljoni tonnini. Üle 75% neist kaupadest moodustab transiit – peamiselt Venemaa ja Lääne-Euroopa vaheline, kuid kaupu tuleb ka näiteks Kasahstanist ning ma loodan, et peatselt ka Hiinast.

Meie kaubandussuhted Euroopa Liiduga on kiiresti kasvanud. 1990-ndate keskpaigas eeldasid paljud, et kaubanduse keskmine aastakasv kahaneb varsti 5-10 protsendini, kuid meie väliskaubandus areneb endiselt kiiresti, näiteks aastail 1997-1999 kasvas meie eksport kokku 35%. Euroopa Liidu liikmesriikide osakaal suureneb samuti ning aasta 2000 teiseks kvartaliks oli Euroopa Liidu riikide osatähtsus meie ekspordis kasvanud 75%ni.

Eestisse on tehtud otseseid välisinvesteeringuid kokku 2,5 miljardi USD väärtuses. Viimase Maailma Investeeringuaruande järgi moodustas otseinvesteeringute kumulatiivne seis Eestis 1998. aastal 35,6 protsenti sisemajanduse koguproduktist, mis on kõrgeim arv mitte üksnes Kesk-ja Ida-Euroopas, vaid kaks korda suurem ka Euroopa Liidu keskmisest. Kahjuks oleme siiani saanud väga vähe investeeringuid Aasiast. Selle maailmajao suurim investor on olnud Singapur. Hongkongi, kuid ka Hiina osa on olnud 0,1 protsenti otseste välisinvesteeringute kogulaekumisest, kokku umbes 1,5 miljonit USA dollarit.

Täna on üks meie peamine ülesanne suurendada tootmisprotsessis loodavat lisaväärtust ning saada uuenduste kasutajast uuenduste loojaks.

Mul on rõõm teile kinnitada, et me ei võistle enam Kesk-Euroopa maadega koha pärast arengu avangardis, vaid oleme niisugustel elualadel nagu internetikasutuste hulk ühe inimese kohta jõudnud ette ka paljudest Euroopa Liidu maadest. Üks kolmandik eestlastest kasutab Internetti. Mobiiltelefoni kasutajate arv on täna juba suurem lauatelefoni kasutajate arvust. Üle 80% pangatehingutest tehakse juba elektrooniliste vahenditega. Wall Street Journal on maailma kolme tehniliselt enimarenenud panga hulgas nimetanud ka Eesti Hansapanka.

Kui kaks-kolm aastat tagasi tootsime vaid mõnda mobiiltelefoni osa, siis täna valmistavad Nokia ja Ericsson Tallinnas oma telefonide lõpp-produkti, mida tarnitakse otse kasutajale. Veel ühe hea näite võin tuua telekommunikatsiooni sektorist. Eesti on maailmas esikohal mobiiltelefonide positsioneerimissüsteemi juurutamises, mille on välja töötanud 3 Eesti firmat. Seda tehnoloogiat võib kasutada nii kommertsteenustes kui ka tihedas koostöös päästeteenistustega. Eesti insenerid ja IT spetsialistid projekteerivad ka Brasiilia, Tansaania ja Tšehhi Vabariigi ning paljude teiste riikide mobiiltelefonivõrke.

Daamid ja härrad,

Eestisse tasub investeerida. Asume kesksel kohal mere ääres, millest varsti saab Euroopa Liidu sisemeri. Nii tootmisbaasina kui ka strateegilise sõlmpunktina idast läände ja läänest itta liikuvate kaupade käitlemiseks on Eesti paik, kus tasub olla kohal. Ma loodan teid kõiki Eestis näha ja palun teid uskuda, et minu uks ja ka Eesti valitsuse uksed on teile alati avatud. Nende sõnadega tahaksin kõnejärje üle anda Majandusministeeriumi asekantslerile pr. Ratsole, kes tutvustab teile lähemalt meie tegelikkust ja meie võimalusi.

Tänan teid.

tagasi | kõnede arhiiv | avalehele