Eesti Vabariik andis oma esimese ordeni 5. augustil 1919 Esimese maailmasõja vapruse ja kannatuste sümbolile Verduni linnale Prantsusmaal.

Selle lugupidamisavaldusega sidus Eesti ennast Euroopaga ja demokraatlike eesmärkidega juba siis, kui Vabadussõja lahingud meil alles käisid.

Pärast iseseisvuse taastamist oleme ordenitega austanud ennekõike neid eestlasi ja välismaalasi, kes oma tööga on edasi kandnud Eesti Vabariiki läbi raskete okupatsiooniaastate.

Riigivapi Teise klassi saab Eesti Vabariigi kaheksakümne kolmandaks aastapäevaks vabadusvõitleja Eduard Leetna. Koos mõttekaaslastega asutas ta natsliku okupatsiooni ajal augustis 1942 organisatsiooni ''Vaba Eesti Võitlusrinne'', andis välja ajalehte ''Vaba Eesti'' ning võitles nii natsliku kui kommunistliku okupatsiooni vastu Eesti Vabariigi taastamise poolt. Nõukogude julgeolek vangistas Eduard Leetna ja ta veetis suure osa oma elust kontslaagris kaugel põhjas Komimaal.

Me austame täna riigitegelasi ja teadlasi, loovate kunstide esindajaid ja õpetajaid, riigiametnikke ja kaitseväelasi, kes on rasketel aegadel või vabas Eestis kindlustanud Eesti Vabariiki ja hoidnud eesti keelt, eesti kultuuri, eesti visadust.

Eesti Vabariigis on erinevatel aegadel tekkinud ja tänaseni säilinud viis ordenit: Maarjamaa Rist, Riigivapi orden, Välgetähe, Kotkaristi ja Eesti Punase Risti orden.

Tänast päeva alustan ma erandlikult seitsme Kotkaristi annetamisega. Need kuuluvad seitsmele sõjaveteranile, kes aastail 1918 kuni 1920 pühendasid oma nooruse Eesti Vabariigi kaitsele meie Vabadussõjas.

Õnnitlen teid kõiki, kallid kaasmaalased ja külalised, Eesti Vabariigi nimel ja annan teile edasi Eesti rahva tänu ja austuse!

tagasi | kõnede arhiiv | avalehele