Härra president,
kallis proua Meri,
austatud külalised,

vahetevahel on kuulda küsimust, kas riigivisiidid on veel üldse ajakohased. Kas kõnelused erinevate riikide poliitikute vahel, nii küsitakse, ei ole muutunud nii tihedaks ja nii intensiivseks, et me võiksime sellest rahvusvahelise suhtlemise traditsioonilisest vahendist loobuda?

Juba pilk meie igapäevaelule näitab, kui tähtis on aeg-ajalt peatuda, teha kokkuvõtteid ja kujundada eriliste sündmuste abil argipäeva. Riigivisiidid annavad meile võimaluse dokumenteerida ajaloolist üksmeelt, teha meie suhetest kokkuvõtet ja avaldada austust sõbralikule maale. Seepärast on mul väga hea meel selle üle, et täna lehvib Bellevue lossi ees Eesti sini-must-valge lipp.

Südamlikult tere tulemast, härra president!

Teie elukäigus on talletatud viimase 70 aasta Euroopa ajaloo tõusud ja mõõnad– just nagu režissöör Lennart Meri dokumentaalfilmis. Teie elufilmis dokumenteeritakse Teise maailmasõja suurt katastroofi ja stalinistlikku jälitamist, aga ka sügavat muutust, mis sai alguse kümme aastat tagasi ja mis on nüüdseks muutnud Euroopa palet. Teie elutee on kõige tihedamal viisil seotud Teie maa vabadusega: välisministri ja riigi presidendina olete Te otsustavalt kujundanud Eesti teed sõltumatusse.

Teie maa lähendamine Euroopa Liidule ja liitumine transatlantiliste struktuuridega ei oleks olnud Teiepoolse panuseta mõeldavad. Oma töös olete Te, härra president, lasknud end alati juhtida veendumusest, et mitte eestlased ei pöördu Euroopasse tagasi, vaid Euroopa Eestisse. Ma olen sellega kogu südamest päri. Ühendatud euroopa on edukas vaid siis, kui me kasutame ühiselt tegutsedes meie erinevustest tulenevat energiat ja rikkust. Te olete leidnud selle kohta kunagi kena võrdluse muusika vallast: ''Eesti peab Euroopas samuti olema nagu ''do'' või ''re'' klaverilgi, muidu ei saavat mängida Euroopa hümni.''

Eesti on olnud oma pika ajaloo kestel alati tihedalt Saksamaaga seotud. Meie poliitilised, kultuurilised ja majanduslikud sidemed ulatuvad mitmete sajandite taha. Meid ühendab Hansa Liidu ja baltisakslaste ajalugu. Juba 1523. aastal jõudis protestantlik usk Eestisse, ning Lübecki õigus asendati Revalis alles 1874. aastal tsaari õigusega.

Me ei või ega soovi aga unustada ka meie ajaloo süngeid peatükke: natsionaalsotsialistlikku Saksamaa Balti riikide reetmist ja kuritegusid, mille panid sakslased toime okupatsiooniaastail. Ma olen Teiega, härra president, samal arvamusel, et Molotov-Ribbentropi pakti ja selle aluseks olnud rahvaid põlgavat poliitikat ei tohi õigupoolest kunagi unustada. See on ülluse märgiks, kui Te ütlete teisal pakti kohta: ''See ei pea õigupoolest olema viha allikaks, sellest peab saama tarkuse allikas.''

Härra president, Te õppisite Saksamaad juba varakult tundma. Maailmasõdade vahelisel ajal käisite Te siit mitte kaugel Lützowplatz'il koolis, kus Te panite aluse oma imetlusväärsele saksa keele oskusele. Mul on hea meel selle üle, et Teil, härra president, on oma Berlini visiidi ajal võimalus uuesti avastada oma vanu kooliteid, ka siis, kui Teie varasemat kooli kahjuks enam olemas ei ole.

Te elasite tookord siin, kuna Teie isa esindas Berliinis diplomaadina sõltumatut Eestit, riiki, kes oli 1918. aastal rajanud demokraatliku vabariigi ja kes oli 1921. aastast alates rahvasteliidu aktiivne liige. ''Laulva revolutsiooni'' kaigus ja 1991. aasta augustikuu mälestusväärsetel päevadel täitus taas vana unistus vabast Eestist.

Teie maa areneb sellest peale suurte sammudega. Arvestades mineviku koormat ja kaasaja probleeme, siis väärib imetlust, kui hästi on Eestis edenenud poliitiline ja majanduslik transformatsiooniprotsess.

Vähem kui kolme aasta eest algasid Eesti ja Euroopa Liidu vahel ühinemisläbirääkimised. Vahepeal on avatud kõik läbirääkimispeatükid, terve rida peatükke on esialgu lõpetatud. Julged sammud valuutapoliitika vallas on teinud Eesti kroonist euroopa tugevaima valuuta. Eurotsooniga ühinemiseks on loodud head eeldused. Ma õnnitlen Teie riiki reformipoliitika suurte edusammude puhul. Me kõik teame, et selline tee on võimalik vaid märkimisväärseid jõupingutusi tehes ja see ei kolge mitte valuliste tagasilöökideta.

Meie mõlema riigi tähtsaks partneriks on Venemaa. Euroopa muutub tõeliselt stabiilseks ja turvaliseks vaid siis, kui on kaasatud Venemaa. Ma tean, et Venemaa pole Eesti jaoks lihtne partner. eriliseks väljakutseks on ka see, kui üks kolmandik riigi vaid poolteisemiljonilisest elanikkonnast kuulub vähemuse hulka. Just seetõttu on märkimisväärsed need edusammud, mille Eesti on oma venekeelse rahvastiku integreerimisel teinud.

Mõne päeva eest lõppes Hannoveris EXPO 2000. Eesti sinise, üles-alla liikuvate kuuskedega kaunistatud paviljoni arhitektuur oli Teie maa ilu ja moodsa riigi dünaamika tähiseks.

Härra president, Te olete kord meie mõlema maa suhete kohta öelnud: ''Ma arvan, et Saksamaa on sama lähedane nagu ta alati on olnud, võib-olla tükk lähedasem.''

Selles mõttes, härra president, tõstan ma klaasi meie maade vaheliste tihedate ja sõbralike suhete, ühendatud Euroopas õnneliku ja rahuliku tuleviku ning teie ja teie abikaasa isikliku heaolu terviseks.

tagasi | kõnede arhiiv | avalehele