Austatud Riigikogu,

Eesti Vabariik on kõigi oma institutsioonide läbi toetanud Eesti ühinemist Põhja-Atlandi Liiduga. See poliitiline tahe on veenvalt kirjas ka Riigikogus heaks kiidetud riigi kaitsepoliitika põhisuundades. Me teeme selleks peaaegu ebainimlikke jõupingutusi: Eesti tõstab igal aastal riigikaitsekulutusi 0,2 protsendi võrra SKPst. See on raha, mis tuleb paratamatult võtta teiste vajaduste arvelt. Me kõik peame iseseisvuse kaitsmise nimel ohvreid tooma.

NATOga liitumine paneb meile kõigile suuri kohustusi. Meie esimene liikmelisuse saavutamise plaan sai NATOlt kõrge hinnangu. Nüüd on NATO välja arendanud ka põhjaliku aruandluse mehhanismi. Meil tuleb muinasjutud lõpetada ning täpselt ja külmalt iseendale ja seeläbi ka NATOle aru anda, kui palju on meil võitlusvõimelisi väeosi, millisel tasemel on meie staabid, kuidas oleme kasutanud noori ja haritud ohvitsere. Kätte on jõudnud matemaatiliselt täpsete aruannete aeg. Tuleb kainelt hinnata, mida oleme saavutanud ja millised on puudujäägid.

Oleme NATOlt – ja ka ise kodus neid küsimusi arutades – pälvinud etteheiteid, et meie enesekorralduslik suutlikkus kaitseväes on väike. Meid on miljon. Oleme Euroopa kõige väiksem riik. Sellepärast pole meil ohvitserkoosseisu kujundades suurt valikut. Samas on selge, et seesama väike rahvaarv sunnib meid olemasolevaid ohvitsere kasutama nende kohtade peal, mis neile profiililt ja psüühiliselt laadilt kõige rohkem sobivad.

Seetõttu on riigikaitse kõrgem tsiviiljuhtkond üksmeeles jõudnud otsusele, et Ameerikast naasnud ja seal edukalt staabikolledži lõpetanud kindral Kert sobib eelkõige täitma kaitseväe vahetu juhtimise alaseid ülesandeid. Samal ajal vajab kaitsevägi üldjuhti, head ülesehitajat ja organiseerijat.

Riigikaitse Nõukogu kogunes eile ja arutas staabireformi kõrval kaitseväe uut võimalikku juhti. Riigikaitse Nõukogu volitas mind teile kinnitama, et kui Riigikogu kindral Kerdi vabastab, esitatakse sellele kohale kontradmiral Tarmo Kõuts. Riigikaitse Nõukogu kasutas võimalust, et deklareerida oma toetust kontradmiral Kõutsi poolt piirivalve ülesehitamisel tehtud organisatoorsetele ja praktilistele edusammudele. Eesti piirivalve on eeskujuks isegi Euroopa Liidu liikmesriikidele – see on tänapäevane, rahvusvahelistele standarditele vastav süsteem. Riigikogu riigikaitsekomisjon on palunud mult uue kandidaadi nime. Leidsin nüüd läbi Riigikaitse Nõukogu volituse juriidiliselt korrektse vormi, mille abil indikeerida oma kandidaat. Kontradmiral Kõutsi toetasid ka Riigikaitse Nõukogu liikmed. Loomulikult esitan kandidaadi ametlikult alles pärast seda, kui kaitseväe juhataja koht on vaba.

Mis puutub kindral Kerti, siis paljud on nurisenud, et president ei anna vabastamise põhjusi. Justkui ei saaks need põhjused olla struktuurilist ja kaitsepoliitilist laadi, vaid peaksid olema mingid ilged, vastikud saladused, mida kasutada vastastikuseks mudaloopimiseks kindraliga.

Mul on kindral Kerdiga väga isiklik suhe. Aastal 1996 esitasin Riigikogule kaitseväe juhataja kandidaadiks toonase Kaitseliidu ülema kolonel Johannes Kerdi. Tema juhtmõte oli (ma tsiteerin): ''Sõjaväes täidetakse ülema käsku. Oma ülemaid ning nende seisukohti ei kommenteerita.''(Tsitaadi lõpp.)

Olen eesmärgiks seadnud kaitseväe juhataja kohta depolitiseerida. Olen kaitsnud Johhannes Kerti päevapoliitika tormides. Kes on viimastel aastatel lehti lugenud, teab, millest ma räägin. Kindral Kert on pidanud kandma rasket koormat, kõigepealt Kaitseliidu, siis Kaitseväe juhina. Kindral on seda tööd teinud jõu ja andumusega, mida võib ainult tervitada.

Kuid eespool viidatud probleemidest ei saa mööda vaadata. Need tõstavad esile vajaduse, et kaitseväge juhiks hea organisaator. Selles valdkonnas on kindral Kerdil, kes on eelkõige eeskujulik sõjamees, puudujääke. Tegin kindralile ettepaneku, diskreetselt ja rahulikult, asuda tööle teisele kohale kaitseväe juhtkonnas. Kindral Kert keeldus sellest, astudes samme, mis pole kooskõlas tsiviilkontrolli põhimõtetega. Viimane on aga demokraatlikule riigile kõige tähtsam. Minu arvates on kindral seda nüüd mõistnud ja rohkem pole põhjust seda kommenteerida. Riigikaitse juhtkond sirutab kindral Kerdile käe ja ma loodan, et ta võtab selle vastu. Riigikaitse Nõukogu on kindrali poole pöördunud kaks korda, mina olen kindraliga kohtunud mitmel korral, samuti Riigikogu ja valitsuse liikmed.

Minu ettepanekut toetades ei avalda te kindral Kerdile umbusaldust. Ma rõhutan: Tegu on organisatoorsete reformide selge ja vääramatu vajadusega. Ärge palun kandke sellele hääletusele üle mingeid muid poliitilisi vaidlusi, mis võiksid teile tunduda päevakohasena tuleva aasta presidendivalimisi silmas pidades. Riigikaitse on selleks liiga oluline, et segada teda muudesse poliitilistesse vaidlustesse.

Paljud Riigikogu liikmed on viidanud halvale kommunikatsioonile Riigikogu ja Vabariigi Presidendi vahel. Tõsi, oli suvepuhkuste aeg, ning siin võis olla puudujääke. Mul on hea meel, et me saame need probleemid siin, erakorralisel istungjärgul, selgeks rääkida.

Minu jaoks on see hääletus eelkõige küsimus tsiviilkontrollist. Ma olen kindel, et Riigikogu oma kollektiivses tarkuses teeb ainumõeldava otsuse, vabastades kindralleitnant Kerdi. Olen valmis juba homme alustama konsultatsioone uue Kaitseväe juhataja üle. Minu kandidaat on teile teada, olen seda siit, Eesti esimesest kõnetoolist teile kuulutanud.

Lugupeetav Riigikogu, ma tänan teid!

tagasi | kõnede arhiiv | avalehele