Kongresmen Tom Lantos
Kaliforniast Kongressi Esindajatekojas

Härra spiiker, täna avaldab Ameerika Ühendriikide Kongress siin Kapitooliumi hoones austust Eesti Vabariigi president Lennart Merile erakorralisel vastuvõtul, mis on pühendatud Ühendriikide panusele Balti riikide vabaduse saavutamisel. Kuuskümmend aastat tagasi, 1940-ndail aastail, kui Euroopas oli käimas Teine maailmasõda, kaotasid Balti riigid - Eesti, Läti ja Leedu - oma vabaduse, langedes kõigepealt Nõukogude Liidu, siis natsliku Saksamaa ja seejärel uuesti nõukogude ülemvõimu alla.

Poole sajandi jooksul - aastast 1940 kuni aastani 1990, mil Balti riigid oma iseseisvuse taastasid - keeldus Ameerika Ühendriikide valitsus tunnustamast Balti riikide okupeerimist. See mittetunnustamispoliitika kinnitas avalikult nende rahvuste õigust iseseisvusele. Kui Nõukogude Liit kümne aasta eest kokku varises, rõõmustas Ameerika rahvas koos Leedu, Läti ja Eestiga, kes on nüüd taas sõltumatud ja demokraatlikud riigid.

Täna, härra spiiker, tähistame me õigustatult Ameerika kuue aastakümne pikkust toetust Balti riikide iseseisvusele. Seepärast on märkimisväärne, et president Lennart Meri on täna siin Ühendriikides, et pühitseda koos meiega Eesti kümne aasta eest taastatud iseseisvust.

Härra spiiker, president Lennart Meri elulugu peegeldab Eesti ja teiste Balti riikide traagilist ja ülevat võitlust vabaduse ja demokraatia eest. Kui president Meri oli veel noor, küüditati tema ja ta pere Siberisse koos tuhandete teiste eestlaste, lätlaste ja leedulastega. On eriti tähelepanuväärne, et meie pidustused on langenud just tänasele päevale, sest just täna aastaid tagasi pagendati Lennart Meri ja tema pere Eestist ja viidi väevõimuga Siberisse - see juhtus 14. juunil 1941.

Hiljem, pärast Eestisse naasmist, lõpetas president Meri cum laude Tartu Ülikooli. Kuna tal ei võimaldatud töötada oma erialal - ajaloolasena, reisis ta Nõukogude Liidu kõige kaugematesse piirkondadesse ning kirjutas raamatuid ja lõi filme väikerahvaste kultuurist. Meri kirjanduslooming, tema filmid ja tõlked aitasid märkimisväärselt kaasa Eesti rahvusliku identiteedi säilimisele.

Lennart Meri siirdus kirjandusest poliitikasse 1988. aastal, mil ta asutas valitsusvälise Eesti Instituudi, et luua kultuurisidemeid lääneriikidega.
1991. aastal, kui Eesti ametlikult oma iseseisvuse taastas, said Lennart Meri eestvedamisel rajatud Eesti Instituudi kultuuriesindustest ametlikud suursaatkonnad.

Pärast esimesi mittekommunistlikke valimisi Eestis üle viiekümne aasta nimetati Lennart Meri 1990. aasta 12. aprillil välisministri ametikohale. Ta lõi ametlikud diplomaatilised suhted teiste Euroopa maade, Ameerika Ühendriikide ja teiste riikidega ning esindas Eestit paljudel rahvusvahelistel konverentsidel. Samuti töötas ta lühikest aega Eesti saadikuna Soomes. Kuuendal oktoobril 1992 valiti Lennart Meri Eesti Vabariigi presidendiks ning 1996. aasta septembris valiti ta Eesti presidendiks veel teiseks ametiajaks.

Härra spiiker, ma kutsun oma kolleege üles ühinema minu kõige südamlikumate tervitustega Eesti presidendile Lennart Merile.

tagasi | kõnede arhiiv | avalehele