Kõned
Otsing kõnedest:
 
prinditav dokument

Vabariigi President Võidupühal Haapsalus 23. juunil 2000
23.06.2000

Armsad kaasmaalased Haapsalus, Eestis ja kogu laias maailmas!
Lugupeetavad Võidupäeva külalised!
Kaitseliitlased!

Jaanilaupäev on meie Võidupüha ja jaanituli on vanem kui Eesti riik. Tänasel kõige lühemal ööl ulatavad Koit ja Hämarik teineteisele käe. Mida see tähendab? See tähendab, et meie kõik, kogu rahvas, ulatame käe valgusele, lootusele, kindlale tulevikule, ja süütame selle märgiks oma püha tule üle kogu maa.

Laulusalm ütleb: me lootuste koit.
Mida see tähendab?
See tähendab lootust kindlale perele, kindlale kodule, kindlale tööle, kindlale tulevikule, sisemisele ja välisele julgeolekule.
See ei ole õllepidu.

See on palju rohkem kui tants ja laul jaanitule ümber. Tulevik on kindel üksnes siis, kui me tuleviku oma kätte võtame, oma käte vahel hoiame ja vajaduse korral ka kaitseme.

See ongi võit, mis toidab Võidupäeva ja mille leek põleb õhtul meie jaanitules.

Nüüdsest peale, tänasest peale on Võidupäev meie Maakaitsepäev. Vabariigi aastapäeval me mõtleme nendele meestele ja naistele, kes rajasid Eesti Vabariigi ja Eesti Kaitseväe ning kaitsesid meie sajandite unistust Vabadussõja rinnetel.

Võidupäeval me mõtleme sellele, et oleme võitnud oma kahtlused; et oleme vajaduse korral valmis kaitsma oma kodu ja perekonda, oma riiki ja rahvast; et oleme valmis oma kaitsetahet ilmutama igas olukorras, igas maakonnas, igas peres.

Võidupüha on siis nüüd maakaitsepäev. Maakaitsepäev on ennekõike kaitseliidu päev, kus kaitsetahet ilmutab kogu rahvas. Sellepärast olengi jaanituld – Eesti Vabariigi võidutuld – maakondadest teele läkitanud üle kogu riigi ja läkitan ta täna teele Läänemaalt, siit kaunist Haapsalu linnast.

Mida lühem kõne, seda tugevam sõna.

Kolm teadet tänasel Võidupühal.

Esiteks. Kaitseliit on vabatahtlik liit. Teil on vaba voli astuda või mitte astuda Kaitseliitu. Aga kui te juba olete kaitseliitu astunud, olete Eesti riigikaitse lahutamatu osa. See tähendab, et kindel kord ja käsu täitmine ei ole enam vabatahtlik, vaid niisama enesestmõistetav nagu kaitseväes. Te võtate endale kohustuse alluda Kaitseliidu distsipliinile, te võtate endale kohustuse osaleda õppustel, te võtate endale kohustuse olla oma kaaskodanikele eeskujuks. Relv on teie kätte usaldatud mitte oma kartulimaa kaitsmiseks, vaid Eesti puutumatuse tagamiseks. Kes Kaitseliidu nime häbistab, lendab Kaitseliidust välja.

Teiseks. Me ei ole suurrahvas. Eestlasi on vähe. Seda arukamalt peavad Kaitseliidu juhid inimesi rakendama. Arukas juhtimine ja arukas, eesmärgipärane tegevus kahekordistub, kogunisti mitmekordistab kaitseliitlase osavust ja löögijõudu.

Ja kolmandaks. Eesti Vabariik, Eesti Kaitsevägi ja Eesti Kaitseliit on meie rahvusliku julgeoleku tootjad. Julgeolekus ei ole ülalpeetavaid. Eesti Vabariigi kodaniku nupukus ise tagada ja toota julgeolekut on meie esimene künnis teel NATO liikmeks saamisel. Me oleme olnud edukad. Eile Tartu Kaitsekolledžis lõpetas esimene lend eesti ohvitsere – koos paljude riikide noorte ohvitseridega. Neid oli uhke vaadata. Oleme suutnud luua noorte haritud ohvitseride põlvkonna, kelle käe alla võime usaldada oma poegi ja tütreid, kelle käe alla ka teised maad on usaldanud oma poegi ja tütreid. Algus, nagu me mäletame, ei olnud kerge, aga eesti jonn on aidanud meil raskustest üle saada. Me oleme täna hoopis tugevamad, kui oskasime kümne aasta eest arvata. Oleme võitnud sõpru Euroopas ja Ameerikas. Oleme edukalt täitmas NATO liikmeks saamiseks vajaliku kava ja tõstnud oma kaitsejõudude taset. Oleme võitnud rahvusvahelise usalduse ja tagasi võitnud omaenda eneseusalduse. Täna oskame paremaks korraldada oma Kaitseväe juhtimist ja Kaitseväe koostööd Kaitseliidu ja piirikaitsega. Oskame tulevikku vaadata, oskame planeerida, oskame püstitada ülesandeid operatiivjuhtimiseks, oskame säästlikult ümber käia oma kõige suurema väärtusega, inimesega. Ja ma võin teile siit kaunist Haapsalu linnast kinnitada, et sellega käsikäes on võimsalt tuntav Eesti kaitsetahe ja kaitsesuutlikkus ning Eesti hea nimi meie partnerriikide hulgas, kellega meid ühendab ülim ülesanne: tagada siin, Läänemere kallastel, niisugune rahulik enesekindlus, et meil ja meie lastel oleks turvaline tulevik.

Selle nimel õnnitlen ja tervitan tänasel Võidupäeval teid kõiki, armsad kaasmaalased Haapsalus, Läänemaal, Eestis, terves laias maailmas!

 

tagasi | kõnede arhiiv | avalehele

© 2001 Vabariigi Presidendi Kantselei
Telefon: 631 6202 | Faks: 631 6250 | sekretar@vpk.ee
Reden Speeches Kõned Avaldused Intervjuud