Kõned
Otsing kõnedest:
 
prinditav dokument

Vabariigi President Körberi Sihtasutuse ja Eesti Ajalooõpetajate Seltsi korraldatud õpilaste ajaloo-alaste uurimistööde võistluse ''Eesti kodu ja pere XX sajandil'' lõppkonverentsil 29. juunil 2000
29.06.2000

Kallid õpilased, lugupeetud õpetajad!

Ajalugu muutub ajas kiiresti, sest iga hetk, mis möödub, ongi ajalugu. Kuid muutub ka ajalooteadus, olles mõjutatud meie üha täienevast kogemusest ja muutuvast suhtumisest. Muutuv kogemus tähendab ka ajaloo uurimise meetodite muutumist, teiste teaduste areng, näiteks geneetika areng, võimaldab ka nende saavutuste kasutamise ka ajaloo uurimisel ja nii edasi. Kuid te, ajaloouurijad, ei oleks täna siin, kui te seda ise ei teaks.

Eesti vajab oma, Eesti ajalugu. Eesti vajab oma, kaasaegset ajalugu. Sest Eesti ajaloo mõte ongi Eesti riik. Mul on rõõm selle üle, et eesti ajaloolased hakkasid kinni mu eelmisel aastal välja öeldud mõttest kirjutada Hans Kruusi Eesti rahva ajaloole neljas, viies ja kuues köide. Nendes köidetes võetakse arvesse Eesti ajalooteaduse kõige uuemad saavutused ja täidetakse teadusliku informatsiooniga ka seni läbiuurimata valdkonnad Eesti uuemas ajaloos – mida pole küll päris õige nimetada valgeteks laikudeks, sest need on kaetud dokumentide ja mälestustega.

Kuid me ei tohi mitte kunagi käsitleda Eestit ega Eesti ajalugu kui palmisaart kusagil Vaikse ookeani üksinduses. Võib-olla oli selline arusaamine senise, eriti veneaegse eesti ajalooteaduse üks suurimaid vigu. Eesti ei ole eraldatud muust maailmast nii, et mujal toimuv ei mõjutaks Eestit ja vastupidi. Eesti ajalugu ei saa olla lahutatud ülejäänud maailma ajaloost. Ei saa õpetada eraldi Eesti ajalugu, siis Läti ajalugu ja siis Euroopa ajalugu. Nii saab seda teha ainult seostest mööda minnes ja nii ei ole sellel mõtet, sest seosed teevadki ajaloo.

See oleks sama kui õpetada liitmist lahutamiseta ja korrutamist jagamiseta.

Huvi Eesti ajaloo uurimise vastu on maailmas kahtlemata väiksem kui huvi Karl Suure riigi või Rooma Impeeriumi ajaloo uurimise vastu. See on viinud mõned kogunisti seisukohale, et Eesti ajaloolased peavadki uurima ainult Eesti ajalugu, sest kes seda muidu üldse uuriks. See ei ole päris nii. Veel enam, selles väites võib peituda katse põhjendada Eesti ajalooteaduse teistsugusust igaks juhuks, veneaegses hirmus, et äkki me ei paista muude jaoks piisavalt head.

Siiski on ajaloolase rasket ametit sobilik alustada oma kodu ajaloo uurimisest, et omandatud kogemuste ja oskustega asuda laiemate teemade kallale. Sellepärast soovin täna teile jõudu oma kodu ja perekonna loo uurimise tulemuste üle arutamisel ja loodan, et meil siis tulevikus on ka rohkem maailma ajaloo uurijaid. Mul on hea meel, et selle aasta konkursil osales 89 uurimistööd. See annab lootust eesti ajalooteadlaste järelkasvuks. Kooli ajalooõpetus on keskendunud rohkem faktidele. Fakte teades võib saada hea tunnistuse, kuid faktide teadmine ilma uurimistööta, ilma analüüsi ja sünteesita ei tee kellestki teadlast.

Head sõbrad, tänan teid võistlusel osalemise eest.

Tahan tänada ka õpetajaid, kes oma töö kõrvalt on uurimistöid juhendanud ja žüriid, kes on vaeva näinud nende hindamisega. Samuti tänan Eesti Ajalooõpetajate Seltsi ja Körberi Sihtasutust võistluse korraldamise eest.


Lennart Meri
Võistluse patroon

 

tagasi | kõnede arhiiv | avalehele

© 2001 Vabariigi Presidendi Kantselei
Telefon: 631 6202 | Faks: 631 6250 | sekretar@vpk.ee
Reden Speeches Kõned Avaldused Intervjuud