Austatud peapiiskop,
armas Jaan Kiivit,

soovin Teile kõigepealt südamest õnne kuuekümnenda sünnipäeva puhul!

Ent lubage, et peatun selgi pidulikul päeval eeskätt Teie katkematul tööl kiriku heaks. Aga ka terve Eesti rahva heaks. Sest ega kirikutööd riigitööst eraldada ei saagi – Eesti põhiseadus on küll kiriku riigist lahutanud, aga mitte keegi ei ole ütelnud, et kirik peab end riigist lahutama.

Vastupidi. Inimlik hoolekanne ja jumalasõna toomine inimeseni, et Eesti ühiskond ja riik muutuksid paremaks, on Teie töö. Jumala armu vahendamine inimesele, et hing saaks kergeks ning vabaneks ka raskete murekoormate alt ja kasinate aegade kiuste. Ka see on Teie töö.

Teie töö, nagu minugi oma, kõige kaunimaks viljaks on Eesti paremaks saamine.

Teie pole oma töös muidugi üksi. Olete kutsutud ja seatud koos kogu evangeelse luteri kirikuga seadma endale ülesandeid, mis annaksid Vene ajal põlu all olnud kirikule sellise seisundi ühiskonnaelu mõjutajana, mida temalt ootab üks küps euroopalik ühiskond.

Olen kindel, et teete seda tööd rõõmu ja pühendumusega.

Selleks soovin Teile õnne ja ülemkarjase kannatlikku meelt.

tagasi | kõnede arhiiv | avalehele