Lugupeetav Riigikohtu esimees ja riigikohtu liikmed,
lugupeetavad külalised!


Täna kaheksakümmend aastat tagasi panid meie eelkäijad aluse Tartu Raekojas Eesti kõrgema kohtu tegevusele. Lubage sellel nii tähendusrikkal aastapäeval tervitada ja õnnitleda Eesti Vabariigi Riigikohut ja kogu Eesti kohtunikkonda ja teie külalisi lähedalt ja kaugelt.

Mu tervituse ainus sõnum on lootus, et te tänast aastapäeva kasutate tõsiseks ja koosmeelseks analüüsiks Eesti õigusriigi praegusest asendist. Oleme kõik tulnukad totalitaarsest süsteemist ja kiiresti ära õppinud demokraatliku riigi sõnavara ja välised vormid. Mind aga huvitaks sootuks rohkem teie vastus küsimusele, miks õigusriigi mitmed põhimõtted nii visad on juurduma Eesti Vabariigis ja miks täna, aasta 2000 hakul peame ühiselt tõdema, et päevakorda on tõusnud meie kohtusüsteemi usaldatavus.

Seda tajub Eesti Vabariigi kodanikkond, kelle õiglustunnet mitmed kohtuotsused on valusalt puudutanud, sellest olete kirjutanud teie, lugupeetavad kohtunikud ja lugupeetav justiitsminister.

Igatsus õiguse ja õigluse järele elab igas kodanikus. Kodaniku usaldus riigi vastu sõltub ennekõike sellest, kui palju ta oma riiki mõistab; kui palju ta mõistab seadusi; kui palju ta mõistab oma õigusi ja kohustusi, mis seadustest tulenevad; kui kiiresti reageerib Eesti Vabariik seadusevastasele teole. Ning samas peab kodanikus valitsema veendumus, et kohus ei ole valitsuse käepikendus, vaid erapooletu arbiiter inimese ja inimese, inimese ja valitsuse vahel. Selle kindluse peab kodanikule garanteerima Eesti riik.

Olen kindel, et mõistate, kui suuri lootusi ma panen kohtusüsteemile. Kuid ennekõike tahan ma teile kinnitada, et kohtusüsteemi sõltumatus on minule enesestmõistetav. Seetõttu ootan vastuseid nendele küsimustele, ja uute küsimuste püstitamist ennekõike teilt.

Ma arvan, et tänane aastapäev juhatab meid töörohkesse aastakümnesse, mille sisuks on õigusemõistmise parandamine meie ühiskonnas.

tagasi | kõnede arhiiv | avalehele