Kõned
Otsing kõnedest:
 
prinditav dokument

Vabariigi President Eesti Vabariigi ordenite üleandmisel Kadriorus 23. veebruaril 2000 (I-III klassid)
23.02.2000

Lugupeetavad teenetemärkide kavalerid.
Armsad kaasmaalased!

Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamisega käivad traditsiooniliselt kaasas riigi tänusõnad neile, tänu kellele on kujunenud Eesti pale, ilma kelle tegudeta oleks meil hoopis raskem toime tulla. Eesti tänab teid kõiki selle eest, et olete toetanud Eestit südame ja teoga.

On ülev ja pidulik näha teid siin koos, ühendamas eri aegu ja elualasid. Esindamas Eestit ennast ja Eesti kajastusi maailmas, mille loomulikuks osaks Eesti Vabariik on.

Siin on koos möödunud ajad ja tänased teod, sel moel ka taotlused ja pilk homsesse.

Tahan tänada İhsan Doğramacıt, väljapaistvat Türgi õpetlast, kes on lisanud Eesti ja Türgi suurepärastesse poliitilistesse vahekordadesse teise, laiema akadeemilise mõõtme, mis haarab kahe riigi haridus- ja humanitaarkoostööd.

Rootsi endine välisminister Margaretha af Ugglas on Eesti ammune sõber ja toetaja. Ajal, mil olime taastamas oma riiklikku iseseisvust, oli Põhjamaade ja Rootsi toetus meile ülioluline. Rootsi valitsus, mille välisminister Margaretha af Ugglas oli, mängis keskset rolli rahvusvahelise toetuse koondamisel, et meil oleks olemas tugi võõrvägede väljaviimist käsitlevatel läbirääkimistel. Nii on Margaretha af Ugglas kindlustanud endale koha Eesti ajalooraamatus.


Okupatsiooni ajal, kui muusikakultuur oli meie oluliseks sõnumikandjaks maailma, olid Veli Klami ja Uolevi Lassander Soomes meie muusikasaadikutele toeks ja abiks, tõeliseks sillapeaks maailma minekul.

Endel Lippmaa on võidukalt kaitsnud Eesti Vabariigi järjepidevuse mõtet vaidlustes Moskvaga, kellele see endastmõistetav printsiip on olnud võõras.

Pastor Vello Salumi ümber koondus muinsuskaitseliikumine ja isamaaline kultuuritöö Pilistveres. Ta on poliitilise erakonnakultuuri taastajaid Eestis, Pilistveres asutati ju ERSP. Kivide kandmine Pilistverre, Eestimaa keskpunkti, püstitatud risti juurde pidi lähendama iseseisvust, eesti rahvas kandis sinna kive kokku ja iseseisvus tuli.

Eesti riigiehituse praktikasse on teadusliku süvenemise toonud rahandusteadlane, Eesti Panga kunagine nõukogu liige ja nõustaja Raimund Hagelberg ning energeetikateadlane ja -minister, suursaadik Arvo Niitenberg.

Eesti õigussüsteemi taasloomisel, õiguslike põhimõtete igapäevasel rakendamisel on olulist tööd teinud Eerik-Juhan Truuväli, Jüri Rätsep, Jüri Raidla, Aare Reenumägi.

Matti Päts ja Kaja Tael on kohusetruult töötanud oma keerukate ülesannete kallal riigitööl.

Meie maalikunsti uhket iseteadvust on aastakümneid hoidnud ja toitnud kunstnikud Jüri Arrak ja Olev Subbi.

Erkki-Sven Tüüri heliteosed on kõlanud paljudes välisriikides. Ta on maailma helilooja. Ja me oleme uhked, et ta on Eesti helilooja. Nii nagu on Eesti esindajaks maailmas ka koorijuht Tõnu Kaljuste.

Laia ilma on meie rahvatantsu viinud Helju Mikkel, hoides elavana eestlaste sajanditepikkust tantsukunsti.

Siin on Eesti balletikunsti primadonna Kaie Kõrb ja Linnateatri ülesehitaja; näitleja, lavastaja Elmo Nüganen.

Tahan tänada kirjanikke ja tõlkijaid, kirjanduse ja rahvaluule uurijaid kes on teinud oma tööd vaikselt ja süvenenult, vorminud ja tugevdanud, selle töö tulemusel meie kultuuri, meie rahvast. Au teile: Viivi Luik, Mati Unt, Arvo Valton, Mihkel Mutt, Ülo Tedre, Aarne Vinkel. Hea meel on näha siin Tartu Kirjandusmuuseumi: Krista Aru, Rutt Hinrikus, Sirje Olesk. Ning Lembit Lauri, Eesti tänab teid väsimatu töö eest rahva mälu koguja ja talletajana.

Tervitan samuti orientalisti ja teoloogi Kalle Kasemaad. Kui Kreeka kirjanik Odisseas Elitis sai 1979 aastal Nobeli kirjanduspreemia, olid meil, tänu Kalle Kasemaale, juba tõlgitud ja avaldamisvalmid luuletused Elitiselt olemas.

Arvo Kruusement on saanud Eesti filmikunstis ainulaadse koha – meile kõigile oluliste ekraaniteoste loomisega, milles osalejad vananesid koos filmide valmimisega, kevadest sügiseni.

Kooliõpetaja Arvi Altmäel on suured teened rakendushariduse arendamisel ja eriti viimastel aastatel kodukaunistamise edendamisel.

Eesti tänab metsakaitsjat Endel Heinlehte, samuti Tõnu Viiki Eesti täheteadlaste kodust Tõraverest. Meie austus kuulub Aili Kogermanile, eakate eest seisjale.

Eesti tänab arste, vereandjaid, päästetöötajaid, sõjaväelasi ja vabadusvõitlejaid.

Eriti tahan esile tõsta tänast kõige nooremat ordenikavaleri, kümneaastast Tartu poissi Silver Partsi. Silver on väga tubli poiss, ta aitas põlevast majast välja oma naabripoisi, tegutsedes oskuslikult ja kiirelt. Tore, et õpid praegu miljoni piires korrutamist ja loed ''Kevadet'', tore et sulle meeldib arvutimänge mängida. Nii avaneb sulle maailm. Kasva tubliks meheks.

Austatud sõbrad, ma tahaksin teist kõigist pikalt rääkida. Paljudega olen ma korduvalt kohtunud, tundide pikkused kõnelused on aidanud keerulisi probleeme selgemaks mõelda – tahaksin ka seda meenutada. Aga see läheks liiga pikale.

Seepärast lubage, et tervitan ja tänan teid kõiki üheskoos ja kinnitan teile: Eesti teab ja tunneb teid, Eesti austab ja armastab teid, Eesti tänab Teid.

 

tagasi | kõnede arhiiv | avalehele

© 2001 Vabariigi Presidendi Kantselei
Telefon: 631 6202 | Faks: 631 6250 | sekretar@vpk.ee
Reden Speeches Kõned Avaldused Intervjuud