Kõned
Otsing kõnedest:
 
prinditav dokument

Vabariigi President pidulikul õhtusöögil Iiri Vabariigi presidendi Mary McAleese'i ja hr Martin McAleese'i auks 24. mail 2001 Mustpeade majas
24.05.2001

Lugupeetav Iiri Vabariigi president proua Mary McAleese,
austatud härra Martin McAleese,
ekstsellentsid,
daamid ja härrad!

Lubage kogu südamest tervitada teid riigivisiidi puhul Eesti Vabariiki.

See on esimene Iirimaa riigipea visiit meie maale. Seda võib pidada tähendusrikkaks vahekokkuvõtteks tööle, mida Iiri Vabariik ja Eesti Vabariik on viimase kümne aasta jooksul teinud vastastikuse läbikäimise tugevdamiseks.

Iiri Vabariik tunnustas Eesti Vabariiki peatselt pärast nõukogude okupatsiooni lõppemist, nimelt 27. augustil 1991. aastal. Juba sama aasta oktoobris tegi Eestisse visiidi Iiri välisminister. Korrapärane läbikäimine ministrite ja ekspertide tasemel on loonud võimalusi asjalikuks koostööks kultuuris ja majanduses, mille jätkamist ja hoogustamist soodustab kindlasti ka nüüdse kõrge kohtumise poliitiline tahe.

Võime kõiges selles tugineda ka traditsioonidele, mis ulatuvad tagasi halli viikingiaega. Kui piirduda meie ajaga, väärib märkimist, et juba 1927 avati Dublinis Eesti asekonsulaat. Tänane Eesti Vabariigi saatkond Iiri Vabariigis asub sealsamas Ailesbury Roadil, kus asus konsulaat aastal 1927.

Eesti Vabariik hindab kõrgelt Iiri Vabariigi selget pooldavat hoiakut Euroopa Liidu laienemisse. Teie valitsuse peaminister ja välisminister on selgesti avaldanud oma toetust Eesti liikmeks saamisele. Iirimaa on avaldanud valmisolekut jagada Eestiga oma integreerumiskogemusi ja on seda ka teinud. Kõige paremini olete jaganud Iiri kogemusi oma reaalsete edusammudega Euroopa Liidus, mis on nähtavad mitte ainult majandusanalüütikutele, vaid ka tavakodanikule.

Integreerumisprotsess on Eesti ühiskonnas ülimalt aktuaalne küsimus. Euroopale on see saanud poliitilise eetika proovikiviks. Totalitarismi kokkukukkumise eufoorias tundus kõik olevat lihtne ja Euroopa tervitas oma kadunud poegi ühemõttelise vaimustusega. Täna takerdub Euroopa ühtsuse tegelik taastamine nii mõneski peas jaheda arvestuse taha, et status quo on alati mugavam kui muudatuste võimalikud ootamatused.

Nii eestlastel kui iirlastel on vanasõna: seitse korda mõõda, üks kord lõika. See elutarkus ei tähenda kindlasti seda, et võibki mõõtma jääda. Lõputule mõõtmisele on meie kindel vastus, et Euroopa on tervik ja tema julgeolek jagamatu.

XX sajand andis selle kohta valusa õppetunni. Selle ainsaks järelduseks saab olla demokraatlikke väärtusi tunnustavate Euroopa riikide ühtsus.

Mul on hea meel, et Iirimaa meid selles arvamises tugevasti toetab.

Sellest lähtudes võin Teile kinnitada, proua President, et praeguse riigivisiidi ajal Te kohtate sümpaatiat ja uudishimu.

Need tunded tulenevad meie rahvaste ajaloo sarnasusest, eestlaste austusest iiri kultuuri, kirjanduse, tantsu ja muusika, iiri vaimu vastu.

Iiri kirjanduse eripärane vaim ja võlu on oma olemuselt rahvuslik. Ta on juba sadu aastaid väljunud rahvuslikest piiridest ja mõjutanud Euroopat ja kogu maailma. See on võimas kultuurifenomen. Kui Euroopa 16. juunil 2004 Dublinisse kokku tuleb, et käia James Joyce'i jälgedes, siis sellepärast, et XX sajandi kirjandus algas Joyce'iga.

Eesti ülikoolipealinna Tartu vaatamisväärsuseks on saanud paarisskulptuur, kus kõrvuti istuvad Oscar Wilde ja meie klassik Eduard Vilde. Mul oli rõõm kinkida Teile selle kuju vähendatud jäljend. Täissuuruses koopia sellest kujust tahavad tartlased tulevikus saata Dublinisse. Selles väljendub meie austus ja armastus ning mõlema rahva ühtsustunne.

Proua President, arvan, et just neist tunnetest lähtudes on meie kahel maal veel palju võimalusi suhete elavdamiseks rohujuuretasandil. Vastastikune eriteadlaste vahetamine, pikemaajalised kunstirahva tööletulekud ja palju muud sarnast aitab kujundada uut Euroopat.

Tahaksin oma tervituse lõpetada väikese liigutava looga. Hiljuti sooritasid tublid eesti noormehed purjekal "Lennuk" ümbermaailmareisi. Oleme mõlemad mererahvad ja te mõistate, kui olulised rahvusliku enesetunde jaoks niisugused ettevõtmised on. Koduteel visati kusagil Plymouthi lähedal "Lennuki" pardalt vette pudelikiri. Kuus nädalat hiljem läheb Dingle'i linna elanik Nick Massett jalutama, nagu ikka, koos delfiin Fungie'ga. Vesi oli veel külm, mees liikus mööda rannajoont, kuid delfiin muutus rahutuks ja osutas mingile rannaäärsele kohale. Sealt leidiski Nick eestlaste pudelikirja.

Proua President, härra McAleese, meie ookeanid on täis niisuguseid veel avamata pudelikirju. Mõned, ma loodan, võivad teid oodata ka kuival maal, täna, homme ja ülehomme, teie tutvumisreisil Eestisse. Seepärast lubage soovida teile lisaks leidmisrõõmule edu ja õnne Iirimaa ja Eesti hüvanguks. Eesti rahvas, meie juhid, mu abikaasa ja mina tõstame klaasi Iiri Vabariigi presidendi ja tema abikaasa terviseks, Iiri Vabariigi auks.

 

tagasi | kõnede arhiiv | avalehele

© 2001 Vabariigi Presidendi Kantselei
Telefon: 631 6202 | Faks: 631 6250 | sekretar@vpk.ee
Reden Speeches Kõned Avaldused Intervjuud