Austatud suursaadikud,
armsad sõbrad.

Alustuseks tahaksin tänada suursaadik Oinost, kes mind täna teiega lõunatama kutsus. See on erakordselt hästi valitud hetk pärast hiljutist tippkohtumist Helsingis. Mul on hea meel võimaluse üle tutvustada mõningaid oma vaateid sellele teele, mis seisab meil ees pärast Helsingi tippkohtumist, ajal, mil Soome esimene üliedukas Euroopa Liidu eesistujaperiood hakkab lõpule jõudma.

Helsingi tippkohtumist on nimetatud ajalooliseks ning ma usun, et niisugune määratlus on õigustatud. Ennekõike tahaksin esile tõsta Tšetšeenia sõda puudutavaid seisukohti, mis tuletasid Vene Föderatsioonile otsustavalt meelde, et temalgi on kohustus järgida Euroopa käitumisnorme. Kahjuks pommitab Venemaa ikka veel tsiviilelanikke ja ma loodan, et Euroopa Liit on siin valmis astuma järgmisi samme.

Helsingis võeti vastu palju administratiivseid otsuseid, mis võimaldavad Euroopa Liidul astuda järgmisse aastatuhandesse tugevama ja tegusama liiduna. Suur samm astuti edasi Euroopa kaitsevõime tugevdamisel. Usun, et see suurendas oluliselt Euroopa Liidu suutlikkust vääriliselt rakendada oma potentsiaali julgeoleku tagajana Euroopas. Samuti olen ma veendunud, et kui Euroopa kaitseidentiteedi arengut õigesti suunata, tugevdab see ka transatlantilist liitu, sest nii näitab Euroopa meie Ameerika liitlastele oma tahet võtta
enda kanda oma osa ühisest julgeolekukoormast.

Otsus kutsuda Türgi kanditaatriigiks oli oluline ning ma õnnitlen sel puhul nii Euroopa Liidu liikmesmaid kui ka Türgi valitsust. Türgi on läbi sajandite olnud osa Euroopast ning ma usun, et Türgi kaasamine Euroopa Liidu liikmekandidataatide hulka edendab turvalisust ja õitsengut Euroopas ning näitab ka välismaailmale, et Euroopa pole lihtsalt kristlaste klubi.

Loomulikult teeb mulle erilist rõõmu otsus kutsuda Euroopa Liidu laienemisläbirääkimistele teiste seas ka Läti ja Leedu. Usun, et teise grupi kandidaatriikidele oli saadeti seeläbi oluline signaal. Olen veendunud, et sel otsusel on positiivne mõju reformidele neis riikides, kuna see kinnitab selgesõnaliselt, et Euroopa Liit on kindlalt otsustanud neidki oma liikmete hulka arvata. Eesti omalt poolt on kindlalt nõuks võtnud naabreid liikmestaatuseks valmistumisel toetada.

Lõpetuseks usun ma, et nii praegustel kui tulevastel EL liikmetel on hea teada, et Euroopa Liit on sedavõrd selgesõnaliselt otsustanud laienemiseks valmis olla 2002. aasta lõpuks. Valitsustevahelisel Konverentsil, mis kutsutakse kokku, et valmistada ette otsuste langetamise protsessi Euroopa Liidu laienemiseks, tuleb tööd süle ja seljaga, kuid ma olen veendunud, et hea tahte jõul on Euroopa Nõukogu Nice'is võimeline VVK töö lõpule viima.

Siinkohal lubage mul kõnelda Eesti ühinemisläbirääkimiste tulevikust, mis nüüd on lõppude lõpuks kestnud juba kauem kui poolteist aastat.

Usun, et nõustute minuga – sellest ajast peale, kui läbirääkimistega 1998. aasta kevadel algust tehti, oleme saavutanud märkimisväärset edu. Eesti on oma võimeid näidanud ning tõusnud esimese vooru kandidaatriikide juhtgrupi hulka, ning ma kinnitan teile, et me oleme kindalt otsustanud püsida seal edaspidigi.

Komisjoni arenguaruanne osutas Eesti puhul mitmetele puudustele. Need on probleemid, mida me sageli oleme käsitlenud ning ma ei usu, et peaksin neisse siin süvenema. On selge, et meil tuleb tööd teha ja need raskused kõrvaldada, just niisamuti nagu teistel kandidaatriikidel tuleb tööd teha, et kõrvaldada raskused, mis takistavad neid sammu pidamast acquis communautaire'iga. Olen tänulik Komisjoni kriitika eest, kuna see aitab meil paremini valmistuda läbirääkimiste protsessiks.

Kritiseerides osutab Komisjon samas ka abi. Euroopa Liit on Eestit juba paljus aidanud ja ma tänan teid selle eest, et abi eelseisvatel aastatel veelgi suureneb. Eelkõige on märgatav abi suurenemine põllumajandusele, mis on kokkuvõttes ju üks kõige keerukamaid ainevaldu ühinemisläbirääkimistel, ja seda nii teie kui ka meie jaoks. Sellele vaatamata olen ma veendunud, et põllumajandusteemaliste läbirääkimiste lõplik analüüs näitab, et selle
valdkonna läbirääkimised Eestiga on osutunud tunduvalt lihtsamaks kui enamiku
kandidaatriikide puhul.

Siinkohal pöördun ma tagasi oma kinnituse juurde, et Eesti kavatseb Euroopa Liidu liikmestaatuse taotlejate juhtgrupis püsida. Oleme oma eesmärgiks seadnud liitumise esimesel jaanuaril 2003. See eesmärk on ikka veel saavutatav. Ma usun, et meie tõhus töö koos teie poliitilise tahtega viivad meid sihile.

Lõpetuseks ja arutelu jätkamiseks siinse lõunalaua ümber, tahaksin teilt, Euroopa Liidu liikmesriikide suursaadikutelt küsida, missugune on teie nägemus laienemisprotsessist:

- Missugusena kujutlete te järgmist aastat või pooltteist aastat?
- Kuidas tuleks tõlgendada laienemisvolinik Verheugeni väidet Helsingis, et
laienemisprotsess on võimalik vaid alates aastast 2004 – on see Euroopa Liidu ühtne seisukoht?
- Kuidas õnnestub meil vältida sattumast riikide gruppidesse jagamise lõksu, kuidas tagame, et konkreetsete riikide saavutused jääksid olulisemaks nende geograafilisest asukohast?

Tänan teid.

tagasi | kõnede arhiiv | avalehele