Lugupeetavad parlamentide juhatajad,
suursaadikud,
daamid ja härrad,
ning ennekõike kallid kaasmaalased!

Kuuendat korda koguneme konverentsile ''Eesti ja Euroopa Liit'', kuid esimest korda toetavad meie konverentsi nii Rootsi kui Soome parlamendid. Homme on meil rõõm vastu võtta Soome presidenti Martti Ahtisaarit, Euroopa Liidu eesistujamaa riigipead. Tahan teid kõiki, külalisi ja omainimesi, tänada tähelepanu eest, mida oma siinolekuga osutate Eestile meie teel muutuvasse Euroopasse.

Konverentsi pealkiri, kui terasemalt vaadata, on kahemõtteline. Pealkiri kõneleb muutuvast Euroopast, küsimata, kas ja mis suunas Eesti muutub. Kuid konverentsi kogunemine Tallinnas osutab, et meie pearõhk peab olema ennekõike küsimusel, kuidas ja mis kiirusega muutub Eesti. Kui meie muutuste kiirus on Euroopa muutustest väiksem või ebakvaliteetsem, võib see osutuda Eestile saatuslikuks. Isegi muutuste võrdne kiirus ei anna põhjust loota, et oleme teel Euroopasse. Meid võib rahuldada üksnes kõige nõudlikum enesehinnang ja nimelt: kas muutused Eestis on kiiremad muutustest Euroopas, kas vahemaa väheneb või mitte.

Oleksin teile kõigile, nii külalistele kui omainimestele tänulik, kui konverentsi ühendatud mõttejõud koonduks viimasele küsimusele.

Vahemaid ja nende ületamise kiirusi saab mõõta üksnes selgete ja kõigi poolt omaks võetud mõõdupuude abil. Tehkem seda nõudlikult, täpselt ja halastamatult. Selle palve suunan ma ennekõike meie lugupeetavatele külalistele, kes enamasti heatahtlikult nendivad Eesti muutusi, kuid kõnelevad muutustest kui asjast iseeneses, hindamata muutuste kiirust ja kvaliteeti. Ja ka omadele tahan südamele panna: tänane ja homne päev ei ole mitte pidukõnede pidamise päev, vaid kainete hinnangute langetamise päev.

Etalonmeeter, mille abil mõõdame Eesti asendit Euroopa ja maailma suhtes, on Agenda 2000, Euroopa Komisjoni esimene vahearuanne ja Euroopa Komisjoni hiljutine teine vahearuanne. Nad mõõdavad Eesti liikumise kiirendust – kui seda on, – ja Eesti muutumise kvaliteeti, – kui seda on.

Mööngem kõigepealt, et juba kolmandat korda järjest kõneleb Komisjon Eesti justiitsstruktuuride ja Eesti Vabariigi haldussuutlikkuse nõrkusest. Teiste sõnadega, meile on varjamatu murega esitatud diagnoos, mille kohaselt riigi alustalad on nõrgad. Osutan kas või kuritegude avastamise ja nende kohtuliku karistamise ärevusttekitavale madalale protsendile. Sellest, mu daamid ja härrad, on juba kujunenud sotsiaalne probleem. Meenutan kas või viimaste parlamendivalimiste ja omavalitsusvalimiste osavõtu madalat protsenti. Kodanik seisab kõrval ja kehitab õlgu. Kodanik ei saa aru. Administratsiooni aur kulub administratsiooni enda õigustamisele ja taastootmisele, administratsiooni dialoog käib heal juhul üksikute ministeeriumide vahel, halvemal juhul ministeeriumide seinte vahel ja Eesti Vabariigi kodanik elab oma elu.

Lubatagu tsiteerida: ''Eesti valitsusasutustes on umbkaudu 18 000 töötajat, neist ministeeriumides 10%, teistes valitsusasutustes 83% ja maakonnavalitsustes 8%. Lisaks töötab kohalikes omavalitsustes veel umbes 3300 inimest. Eesti valitsussüsteemis on ikka veel puudu kõrgkvalifitseeritud tööjõust riigiteenistuse keskastme ametnike ja tehnilise personali osas.''

Ja teisalt:

''Administratiiv- ja haldussuutlikkuse suurendamisel, kus Ühinemispartnerluse prioriteedid on täidetud vaid osaliselt, on edasiminek olnud kesine. Kvalifitseeritud tööjõudu on ikka veel raske leida ja teenistuses hoida, ning see olukord takistab suutlikkuse suurendamist, ning prioriteetseks tuleks pidada nii eelarvelisi kui personalitöö meetmeid olukorra parandamiseks.''

Niisiis, mu daamid ja härrad, tänase konverentsi avamisel tahaksin koondada teie tähelepanu sõnale haldussuutlikkus. See tähendab võimet püstitada Eesti kodanikele selgeid eesmärke ja neid ratsionaalsel viisil ka lahendada. Haldussuutlikkuse aluseks on kvaliteetne juhtimine kõrgemate riigiametnike tasemel. Aktiivne riik ei tähenda, et riik tegeleb kõigega, vaid seda, et Eesti riigiametnikud ja juhid oskavad vastata kolmele põhilisele küsimusele: Mida ma juhin, miks ma juhin ja mis on juhitav?

Haldussuutlikkus põhineb riigi poliitilisel tahtel. See on küsimus poliitilisest valitsemisalade juhtimisest ning seda on arvustatud Euroopa Komisjoni kõigis senistes Eestit puudutavates dokumentides.

Ma soovin konverentsile edu nende küsimuste arutamisel. Küsimuse tuum on ju lihtne: hüvastijätt postsovetlike harjumustega ja pöördumine Euroopa poliitilise kultuuri poole. Ja me teeme seda naeratades, sest meid toetab rahvas.

Tänan teid.

tagasi | kõnede arhiiv | avalehele