Kõned
Otsing kõnedest:
 
prinditav dokument

President Valdas Adamkus riigivisiidil Eestis pidulikul õhtusöögil Mustpeade majas 4. oktoobril 1999
04.10.1999

Härra President,
lugupeetav proua Meri,
daamid ja härrad,

mul on hea meel, et Leedu riigipeana külastan esimese riikliku visiidiga teie suurepärast maad. Tänan minule ja Leedu delegatsioonile osutatud tähelepanu ja sooja vastuvõtu eest.

Täna viibin riigis, mida Leeduga seob enam kui geograafiline asend ja sarnane ajalooline saatus. Kahe rahva vastastikune sümpaatia, tihe koostöö sõdadevahelisel perioodil, okupatsiooni ajal kujunenud sidemed ja vabadusvõitluse ühtsus on loonud tugeva moraalse alusmüüri koostööks tänapäeval. Arvan, et täna me mõistame teineteise püüdeid ja vajadusi paremini, kui teised, meist Idas või Läänes asuvad riigid.

Leedu ja Eesti on kahepoolsetel või kolmepoolsetel alustel alla kirjutanud kõik tähtsamad riikidevaheliste suhete lepingud. Balti riikide kaubanduse vaba arenguruum on elavdanud meie kahepoolseid majandussidemeid, mida, ma loodan, tugevdavad veelgi neil päevil toimuvad Leedu ja Eesti ärimeeste kohtumised. Leedu on huvitatud, et Balti riikide integreerumisel Euroopa Liidu ühtsesse turgu säiluksid juba väljakujunenud sidemed.

Ajalooliselt on kujunenud, et Leedu ja Eesti suhted väljenduvad kõige aktiivsemalt Balti riikide kolmepoolses koostöös. Kaasaegse Euroopa poliitilises sõnavaras on kindla koha leidnud sellised mõisted nagu: Balti Assamblee, Via Baltica, BALTBAT. Ühena perspektiivikamaist projektidest rõhutaksin sel aastal Tartus asutatud Balti kaitsekolledžit, kus õpivad ka sõjaväelased Leedust.

Balti riikide kolmepoolne koostöö on kasulik neile Lääne struktuuridesse integreerumisel, eriti Euroopa Liitu. Usume, et seni tehtu ja meie kogemused osutuvad vajalikuks ka ühinenud Euroopas, kus juhindutakse demokraatia, vaba turu ja riikide partnerluse põhimõtetest.

Kuid peame tunnistama mitte ainult Balti riikide sarnasust, vaid ka nende erinevust. Juba 1938. aastal nenditi Londoni Kuningliku rahvusvaheliste suhete instituudi ettekandes Leedust, Lätist ja Eestist, et ''kolme riigi erinevused pole vähem jahmatamapanevad, kui nende sarnasused''. Loomulik on , et ka täna valivad Balti riigid oma tee samade eesmärkide elluviimisel.

Neid erinevusi põhjustavad struktuurilised, kultuurilised tegurid, seepärast on loomulik Balti riikide konkurents. Kuid tähtsaim on see, et põhiliste eesmärkide saavutamisel toetame üksteist. Oleme praegu ja tulevikus strateegilised partnerid.

Rõõmustav on, et intensiivistub koostöö Läänemere kallastel, laieneb selle geograafia. Üha soliidsemaks muutub Läänemeremaade Nõukogu, kus edukalt kooskõlastatakse Läänemere riikide erinevaid huvisid ja avatakse teid uutele initsiatiividele.

Leedu, nagu Eestigi, soovib integreeruda Euroopa Liitu ja NATOsse ning see eesmärk saavutatakse. Selleks on innustanud meid Washingtoni – ja loodan, et innustavad ka Helsingi kohtumise tagajärjed. Euroopa ja transatlantilise integratsiooni protsessides juhindume põhimõttest: ''ühe Balti riigi võit on kõigi kolme võit''. Eesti edu läbirääkimistel Euroopa Liiduga innustab ja sunnib ka meid end kokku võtma.

Tänased Leedu ja Eesti suhted meelestavad optimistlikult. Seda tunnet tugevdavad ka üha laienevad kultuuri- ja teadusesidemed, Leedu ja Eesti kõrgkoolides haridust omandavad meie maade üliõpilased. See on suurepärane võimalus tugevdada leedulaste ja eestlaste otseseid kontakte ning kõik koos, on see tõeline garantii meie koostööks tulevikus.

Härra President,

tõstan klaasi Teie ja proua Meri terviseks, Leedu ja Eesti eduka koostöö hüveks, meie rahvaste õitsenguks ja heaoluks.

 

tagasi | kõnede arhiiv | avalehele

© 2001 Vabariigi Presidendi Kantselei
Telefon: 631 6202 | Faks: 631 6250 | sekretar@vpk.ee
Reden Speeches Kõned Avaldused Intervjuud