Härra esimees,
Kongressi liikmed,
daamid ja härrad.

Hindan kõrgelt võimalust viibida täna teie väärikas seltskonnas ja kõnelda nii valitud kuulajaskonnale. Teen seda kolmelt seisukohalt: eestlasena, Balti riikide esindajana ning eurooplasena. Kõnelen eelkõige NATO laienemise väljakutsest Balti riikidele ning teen seda Euroopa ja Ameerika Ühendriikide arenevate suhete ning Vene Föderatsioonis valitseva olukorra kontekstis ja suhete valgel Vene Föderatsiooniga.

Tänane maailm muutub, ning meie ühine püüd peaks olema muuta seda viisil, mis vastaks meie ühistele huvidele. Nende hulka kuuluvad, nii Eesti kui ka Ameerika Ühendriikide puhul, stabiilne ja turvaline Euroopa ning stabiilne, turvaline, demokraatlik ja koostööaldis Venemaa. Küsimus on selles, kuidas neid kahte eesmärki saavutada. Esitan teile oma seisukoha, et Balti riikide kaasamine NATOsse soodustab tegelikkuses mõlema eesmärgi saavutamist.

Daamid ja härrad,

Ameerika Ühendriikide ja Euroopa julgeolekusuhted muutuvad ja arenevad. Mis ei muutu ega tohigi muutuda, on Ameerika järjekindel panus Euroopa julgeolekusse. Ennekõike on just Ameerika Ühendriikide kohalolek Euroopas viimase neljakümne aasta jooksul taganud Euroopa mittekommunistliku osa julgeoleku ja vabaduse. Ka maades, mis NATOsse ei kuulu, mööndakse täna üldtunnustatud tõde, et nende turvalisuse tagas Ühendriikide kohalolek Euroopas. Vaatamata kogu inimressurssidele ja sõjatehnikale, mis NATO Euroopa liikmed välja panid, oli oluline Ameerika kestev kohalolek ning valmisolek toetada ja juhatada Lääne-Euroopa kaitset, kui seda tarvis peaks olema. Tänaseks on julgeolekusituatsioon järsult muutunud. On selge, et eurooplastel tuleb oma panust suurendada ning et me peame rohkem valmis olema kriiside lahendamiseks oma ukse all, et olla võrdväärsem partner Ameerika Ühendriikidele.

Vastupidi, USA kohalolek Euroopas on niisama eluliselt vajalik nagu see alati on olnud. See on vastavuses nii Euroopa rahvaste kui ka Ühendriikide julgeolekuhuvidega. Ajalugu on näidanud, et varem või hiljem sekkuvad Ühendriigid Euroopa konfliktidesse niikuinii. See on märk meie tihedatest majandussuhetest, kuid mis veelgi olulisem ja minu arvates isegi tähtsaim - märk jagatud veendumustest ja väärtushinnangutest Atlandi ookeani kummalgi kaldal. Sellepärast peame jätkama koostööd, et tugevdada ja laiendada ikka veel liig ahtakest ala, mil valitseb demokraatia ja austatakse inimõigusi. Ameerika Ühendriikidel on õigus nõuda oma Euroopa partneritelt tõhusamat panust, ning eurooplaste õigus on tugevdada ühist kaitsevõimet. Ometi tähendab see kokkuvõtlikult, et tuleb ümber struktureerida edukaid ja elujõulisi suhteid. Me ei kavatse muuta olemuslikke põhimõtteid, millel meie koostöö rajaneb, põhimõtteid, mis on kätketud ühte sõnasse: NATO. NATO on täna ja jääb ka ennustatavas tulevikus ainsaks organisatsiooniks, mis on võimeline tagama turvalisust ja julgeolekut Euro-Atlandi regioonis.

Eesti ja meie kaks Balti naabrit, Läti ja Leedu, soovivad selles ühistöös osaleda. Või peaksin pigem ütlema, et osalevad juba täna. Eesti, Läti ja Leedu on teinud NATO vägedega koostööd Bosnias ja nüüd ka Kosovos. Viime korrapäraselt läbi ühisõppusi koos USA ja Euroopa vägedega. Kõige lähemas tulevikus ühendatakse Eesti ja ka meie naabrite radarijaamad NATO süsteemidega ning hakkavad vahendama eluliselt tähtsat teavet.

Seega on koostöö Eesti ja NATO, meie naabrite ja NATO vahel juba toimumas. Oleme selgelt näidanud oma tahet ja valmisolekut anda oma panus Euroopa ja transatlantilisse stabiilsusse ja julgeolekusse, sest usume, et viimatinimetatutega on seotud meie endi julgeolek. Kosovo või Bosnia ei olnud meie jaoks kauged sündmused kaugetes paikades, vaid puudutasid otseselt meie riiklikku julgeolekut. Kui ühel Euroopa rahvastest puudub turvalisus, ei puudub see kõigil. Võib-olla suudame vältida otseseid konflikte, kuid mitte põgenikke ja kaubavahetuse katkemist, mis need sõjad põhjustavad. Seepärast on oma panuse andmine Euroopa ja transatlantilisse julgeolekusse meie otsene riiklik huvi - nii nagu Ühendriikide huvi on jääda seotuks Euroopaga.

Just sellepärast soovime me saada NATO liikmeks, ning sellepärast usun ma, et Balti riikide astumine NATOsse on ka Ameerika Ühendriikide huvides.

Daamid ja härrad,

Tänapäeval on siin-seal kombeks rääkida realistlikest - või neorealistlikest - poliitilistest tulevikukavadest. Väidetavalt peaks kõik, mis toimis tulemusrikkalt kuni Külma Sõja lõpuni, toimima tulemusrikkalt ka täna. Olen viimane, kes väidaks, et USA poliitika, mis viis Nõukogude Liidu kokkuvarisemiseni, oleks olnud vale või väheefektiivne. Vastupidi: see oli õige ja tõhus. Aga 1999. aasta maailm on väga erinev, 1989., 79., 69. või 59. aasta maailmast. Meil ei ole enam külma sõda, meil ei ole enam Nõukogude Liitu. Selle asemel on meil Kesk-Euroopa, mis ulatub Soome lahest Aadria ja Musta mereni ning on taas vaba, meil on Venemaa, kes peab võitlust demokraatliku arengu eest. Samuti on meil iseseisev Ukraina, Gruusia, Aserbaidžaan ja Armeenia. Nimekiri jätkub! Ja me seisame vastamisi tõsiasjaga, et Ameerika Ühendriigid on ainus allesjäänud ülamaailmse tähtsusega suurriik.

Seega peavad meie poliitilised kavad tänapäeval lähtuma faktist, et meie ees on uus maailm, mis nõuab uusi lahendusi. Homne maailm on kujunemas. Seda maailma kujundades peame taas kord toimima väga tegusalt ja väga kiiresti. Kas me nimetame seda poliitikat realistlikuks, idealistlikuks või millekski vahepealseks, ei oma lihtsalt tähtsust. Nõutav on otsusekindel tegutsemine. Iga teine lähenemine oleks minu hinnangul lihtsalt ebarealistlik.

Usun, et Ameerika Ühendriigid on sügavalt huvitatud selle ettevõtmise juhtimisest. Demokraatia ja vabaduse ala laienemine on Ameerika huvides, kuna see suurendab stabiilsust. Stabiilsus omakorda on katalüsaatoriks majandusarengule, mis edendab kaubandust, ja nii edasi. Ning üks olulisem tee stabiilsuse suurendamiseks on NATO laienemise jätkumine.

Leidub ka neid - võib-olla koguni siin, selles saalis - kes väidavad, et mul ei ole õigus, et NATO laienemine üksnes ärritab Venemaad ja muudab temaga suhtlemise veelgi keerulisemaks, ning seepärast ei tohiks NATO laieneda. Igatahes mitte Balti riikidesse.

Daamid ja härrad,

Unistused vaba ja demokraatliku, inimõigusi austava Venemaa silmapilksest sünnist olid käesoleva kümnendi algul Läänes vägagi populaarsed. Meie Eestis seda entusiasmi ei jaganud. Samuti ei jaga me paljude Lääne analüütikute tänast sünget pessimismi, kes paistavad olevat Venemaa maha kandnud ning kinnitavad, et sealtpoolt midagi head tulla ei või. Mina usun, et Venemaast võib saada tõeliselt demokraatlik riik. See võtab lihtsalt aega.

Mida Venemaa sel kasvuperioodil vajab, on kindlad suunised selle kohta, mis on meie uues maailmas lubatud ja mis mitte.

Täna oleme taas tunnistajaks külade pommitamisele ja tsiviilelanike tapmisele Tšetšeenias. Näeme kümnete tuhandete inimeste küüditamist Moskvast - põhjuseks ainuüksi nende teistsugune nahavärv. Kuuleme murettekitavaid üleskutseid, et Venemaad peaks juhtima tugev mees. Kõik need tundemärgid annavad meile põhjust muretsemiseks. Mingil juhul ei tohi me neid arengusuundi soosida, mingil tingimusel ei või me niisugust poliitikat toetavatele isikutele anda alust arvata, et seda Läänes aktsepteeritakse või sallitakse. Pigem peame toetama neid Venemaa poliitikuid, kes tänagi väljendavad kahtlusi seoses sõjaga Tšetšeenias ning inimeste pagendamisega Moskvast nende nahavärvi tõttu. Peame toetama Venemaa demokraatlikke jõude, kui ebakindlad need ka oleksid, et Venemaal jätkuks kord poliitilist tahet loobuda oma postfeodaalsest mõtteviisist ning asuda ehitama tsiviilühiskonda. See tähendab Venemaa demokraatide toetamist ja abi - sealjuures väga täpselt suunatud abi - osutamist. See tähendab suhete säilitamist Venemaaga. See tähendab, et Venemaad ümbritsev stabiilsus on parim võimalus toetada sealseid demokraatlikke jõude. See tähendab NATO laienemist, mis hõlmaks Euroopa maid, kes soovivad saada NATO liikmeks, sealhulgas Baltimaid.

Daamid ja härrad,

Meie ühise pärandi üks põhjapanevaid tõekspidamisi on edendada inimeste ja rahvaste vaba õigust ise oma saatuse üle otsustada. See tõekspidamine on selle rahvusvahelise üldsuse alusmüüriks, milles me elame ja kus me elada tahame. See on põhimõte, millest peame lähtuma Eesti, Läti ja Leedu tulevast NATO liikmestaatust arutades. Iga sõna - iga vihjegi - et Venemaal on siin oma sõna kaasa rääkida, üksnes tugevdab nende positsioone Moskvas, kes tahavad kõiges vana, feodaalset teed käia. See tugevdab neid, kes ei soovi, et Venemaast saaks demokraatliku üldsuse liige. See viib meid kõiki kaugemale eesmärgist tugevdada Euroopa stabiilsuse- ja julgeolekusfääri.

Lühidalt, Balti riikide saamine NATO liikmeks on nende huvides, kes soovivad, et demokraatia Venemaal tugevneks.

Härra esimees,
daamid ja härrad,

Olen käsitlenud Balti riikide NATO liikmeks saamist kahe nurga alt: Euroopa ja Venemaa seisukohalt.

Euroopa osatähtsus NATOs kasvab, ning Balti riigid on kindlad oma soovis selles arengus osaleda. Oleme valmis kandma oma osa koormast.

Teisalt on Venemaa tulevik on alles kujunemas, ning Balti riikide kuulumine NATOsse aitab seda kujunemist õiges suunas juhtida.

Senati ja kongresse Balti sõprusrühmal ning Balti päritolu ameeriklastel on otsustav roll meie NATO liikmestaatuse taotlemise strateegias. Teie olete meie eestkostjad nii siin Washingtonis kui kõikjal Ameerikas. Ma loodan, et minu tänane esinemine siin on veelgi kinnitanud teie otsustavust ning andnud teile sel teemal uut mõtteainet. Olen kindel, et koos töötades suudame me saavutada oma ühise eesmärgi, ning Eesti, Läti ja leedu võivad lähitulevikus liituda Ameerika Ühendriikidega kui NATO liikmed.

Koos töötades - Eesti ja Ameerika Ühendriigid, Balti riigid ja Ameerika Ühendriigid - suudame tagada, et homne maailm oleks veidi turvalisem, veidi demokraatlikum ja õnnelikum kui tänane.

Tänan teid.

tagasi | kõnede arhiiv | avalehele