Armas koolipere!
Nii õpilased kui õpetajad!

Üks imeilus Eestimaa suvi on lõppemas ja Eesti lapsed võtavad jälle kätte õpikud. Mitte kombe täitmiseks, mitte moe pärast, vaid selleks, et ühel päeval tunda: olen targem kui mu praegune õpetaja, olen targem isegi emast ja isast ning ma tean, kuidas muuta paremaks meie kõigi elu.

See olgu teie eesmärk, armsad õpilased, sest ainult sellise eesmärgi poole püüeldes on meil lootust kindlale tulevikule, paremale homsele siin meie ühisel Eestimaal. Teie õpite tuleviku nimel, Eesti tuleviku nimel.

Iga õnnestunud kirjand, iga lahendatud matemaatikaülesanne on pisike annus homset Eestit. Teie praegune töö on need pisikesed annused, need kübemed, kooliaastate jooksul tervikuks kokku põimida, ja ühel päeval leiate endas piisavalt oskust ja otsustavust, et võtta meie riik enese kanda. See tulevikupäev saabub palju kiiremini, kui täna aimata oskate. Õieti on tulevik kohal juba täna, siin meie keskel, pisut peidus, aga tähelepanelikule vaatajale - nagu teie, ma loodan, - ei jää see märkamatuks.

Hiljuti küsisin, kus on Eesti Nokia. Küsimus vallandas küll teravmeelitsemiste paduvihma ajaleheveergudel, kuid ei enamat. Nüüd hakkan ikka rohkem veenduma selles, et Eesti Nokia looja istub alles koolipingis. Mis sellest järeldub?

Esiteks, me ei tea, kas see koolipink asub Tallinnas või Narvas, Mõnistes või Palamusel. Järelikult peab Eesti kool võimaldama andeka õpilase esilepääsu sõltumata tema kodupaigast pealinnas või metsatalus.

Teiseks, valitsuse hool hariduse eest on eeldus Eesti Nokia sünnile. Ja samas ka tagatis Eesti riigi püsimisele tervikuna. Hea haridus on võrreldav tugeva kaitsevõimega. Toimiv koolivõrk ja tõhus kaitsevägi on pikas laastus samaväärsed. Siinkohal kordan üleskutset ärimeestele ja ettevõtetele: pange õlg alla Eesti koolile, sellest tõuseb kasu mõlemale poolele.

Armas koolirahvas! Täna, esimesel koolipäeval tahaksin panna teie südamele kaks asja.

Esiteks seda, et juba õige vara katsuge õppida aru saama seostest. Võrrelge. Otsige sarnasust. Maailmas on kõik seotud. Faktil on üksinda igav, kole ja külm. Seostes jääb ta meelde hoopis paremini. Ja maailm tervikuna saab niimoodi selgemaks.

Armsad õpetajad, kujundage seda tervikutunnet ja seoste mõistmist lastes juba algusest peale, esimesest koolipäevast peale. Siis tuleb süsteemne mõtlemine ning rõõm terviku avastamisest, maailma avastamisest. Me ei tohi lubada pealiskaudsust ja lihtsustamist. See nihutab esiplaanile hetkekasumi ja lämmatab meis nii Andrese kui Pearu. Koolipõlvest peab igaüks kaasa võtma igavikutundmise ja armastuse.

Armsad lapsed, teile tahan ma öelda, et õpilastena olete juba ise kaasvastutajad iseenda kujundamisel.

See tähendab ka valmistumist raskusteks ja muredeks. Elu ei ole rõõmus lilleaed. Elus tuleb ette ka pettumusi ja lüüasaamisi.

Aga tähtis on, et ebaõnnestumistele järgneks järelekaalumine, miks nii läks, mis ma ise saaksin teisiti ja paremini teha. Alati on ees uus hommik.

Täna aga on uue kooliaasta esimene hommik.

Ma soovisin täna oma lastele ja lastelastele head kooliteed. Ma pidasin silmas niihästi ohutut liiklemist kodu ja kooli vahel, ennekõike aga kooliteed ennast, mis algab täna teile kõigile, meile kõigile ja ei ole ka minule ikka veel otsa saanud.

Head kooliteed, mu kallid väikesed ja suured!

tagasi | kõnede arhiiv | avalehele