Kõned
Otsing kõnedest:
 
prinditav dokument

Vabariigi President Ameerika Kaubanduskojas 6. septembril 1999 Stuttgartis
06.09.1999

Läänemere piirkonna areng ja selle järeldused Saksamaale


Lugupeetud härra professor doktor Thümmel, Ameerika Kaubanduskoja asepresident Saksamaal,
lugupeetud daamid ja härrad!

Läänemere piirkonna arengus võib märgata dramaatiliste edusammude perioode, mis vahelduvad rahulikumate vaikse edasiliikumise perioodidega.

Heitkem ajas pilk umbes tuhat aastat tagasi. Meie tagamaaks oli tollal idapoolne kaubatee, mis ühendas meid üle Laadoga järve ning Kaspia mere oriendiga. Piki teist, läänepoolset kaubateed jõudsid esimesed teated eestlaste kohta Tacituse ''Germaniasse''. See fakt tõestab, et toimus ka maadeavastajate ning kaupmeeste vastassuunaline liiklemine. Kuid areng kauges Põhjas piirdus tollal rahuliku evolutsiooniga. Alles Saksa Rahva Püha Rooma Riik integreeris Eesti sadamad ajaloolise Hansaga.

Teadupärast kindlustas Hansa endale oskusliku tegutsemisega 13. sajandil pikemaks ajaks domineeriva positsiooni Läänemere piirkonnas. Tihti olen ma Hansat käsitlenud kui Euroopa Liidu peaproovi. Kuid EL ei korda ajalugu ning seda kolmel põhjusel.

Esiteks, geograafilised kaugused on saanud ajalooks. Kaasaegsed massiteabevahendid ja lisaväärtuse loomise muutunud iseloom on kaugustelt võtnud nende võimu. Tänu neile muutustele, kaasaegsetele kommunikatsioonivahenditele ja kõrgtehnoloogilistele toodetele on näiteks Soomest saanud oluline majanduslik faktor Läänemere piirkonnas ning ta on omandamas õigust globaalsetel turgudel aktiivselt kaasa rääkida. Selline on globaliseerumise tagajärg, mis toetub lokaliseerumisele ning mida seetõttu nimetatakse mõnikord ka glokaliseerumiseks. Vähetähtsaid piirkondi jääb üha vähemaks ning varsti pole neid enam hoopiski. Kes tahab end globaalselt maksma panna, peab seda suutma ka lokaalselt, paljudes erinevates piirkondades.

Läänemerel on nende paljude piirkondade seas eriline koht – ja seda mitte ainult tema kallastel asuvate maade jaoks. Läänemerest on saamas Euroopa Liidu esimene sisemeri. Samal ajal on temast kujunenud üks olulisemaid majandusliku kasvu piirkondi maailmas. Ja kuigi majanduslik konkurents Läänemerel võib mõnigi kord olla halastamatu, tungivad siia üha uued ja uued konkurendid. Kui arvestada, et tegemist on piirkonnaga, mille majanduskasvu potentsiaal on umbes 80 %, ei näigi see nii üllatav.

Teiseks: välja on kujunenud uued jõujooned. Tallinn on taastanud oma hansa-aegse tähtsuse. Külaliste arvus mõõdetuna (sel aastal ligi viis miljonit) on Tallinn juba täna üks Läänemere populaarsemaid sadamaid. Lennujaamas on käimas kulukas remont, et suuta vastu võtta viimase nelja aasta jooksul viiekordistunud külaliste tulva. Meie infotehnoloogia ja telekommunikatsioonivahendid on juba praegu juhtival kohal Kesk-Euroopas, seda nii kvalitatiivselt kui kvantitatiivselt. Järgmisena kaasajastatakse raudtee. Ajaloolistel põhjustel ühildub meie raudtee rööpavahe rööpavahega Venemaal. Siit on välja kujunenud ainulaadne kompetents logistika valdkonnas. Kuna nii venelased kui ka Lääne ärimehed teavad, et Eesti sadamaid, Eesti panku ja Eesti riiki võib usaldada, kulgeb suur osa naftaekspordist läbi Tallinna. Usaldus on transiitkaubanduses üks olulisemaid faktoreid ja ma olen uhke, et Eestil on õnnestunud see usaldus kätte võidelda. Transiitkaubanduse suur maht on meie firmadele mõndagi õpetanud. Kaupade laadimisel raudteelt laevadele ja vastupidi võib meid iga hetk võrrelda näiteks Rotterdamiga.

Ja kolmandaks: igal aastal osalen ma patroonina aasta investeerija auhinna jagamisel. Nagu eelnevatel aastatel, nii pakkusid võitjad ka sel aastal ülevaatlikku läbilõiget globaalsest ärimaailmast. Suurimad investeerijad olid meie naabrid Rootsi ja Soome. Kuid ka Ühendriikide ja Suurbritannia firmad ei jäänud neist palju maha. Ning juba neli aastat on ühe auhindadest võitnud firma Singapurist, igal aastal erinevas kategoorias. Lühidalt, kujundatud on soodne kliima.

Kuidas see Eestil õnnestus?

Hoolimata vahetuvatest valitsustest oleme vankumatult truuks jäänud vaba turumajanduse ideaalidele. Meie süsteem on üles ehitatud lihtsatele reeglitele:

Eesti põhiseaduse kohaselt peab parlament vastu võtma tasakaalustatud riigieelarve.

Meie rahasüsteem on üles ehitatud valuutakomitee põhimõttel, Eesti kroon on suhtes 8:1 jäigalt seotud saksa margaga. Selle tulemusena on meil 1992. aastast alates stabiilsed vahetuskursid ning inflatsioon ei ületa sel aastal 3 protsenti.

Kaubanduspoliitika ümberkorraldamisel lõi Eesti avatud ja tollivaba kaubandussüsteemi, mis on üks liberaalsemaid kogu maailmas. Eestil on hästitoimiv vabakaubandusleping Euroopa Liidu, EFTA ja paljude SRÜ riikidega. Peatselt saame ka Maailma Kaubandusorganisatsiooni liikmeks.

Meie maksusüsteem on ülevaatlik ja õiglane. Käibemaks on meil kõigile 18 protsenti, tulumaks nii füüsilistele isikutele kui ettevõtetele ühtlaselt 26 protsenti.

Kuid ettevõtetele luuakse veelgi soodsamad tingimused. Peagi vabastatakse nad tulumaksust. Kavatsen selle teema juurde veel tagasi pöörduda.

Privatiseerimisel on ennast heast küljest näidanud saksa Treuhandi mudel. Peaaegu 90 protsenti ettevõtetest on täna erakätes. Eraettevõtted annavad umbes 70 protsenti sisemajanduse kogutoodangust.

Välismaalastele ei ole Eesti seadnud mingeid piiranguid ettevõttes osalusele, kasumi väljaveole ega maaomandile.

Minult küsitakse sageli, kas Eesti pakub välisinvestoreile erilisi soodustusi. Loomulikult. Selle asemel, et täita tuhandeid lehekülgi erinevate piirangutega, oleme jätnud need tühjaks. Ainsad, kellele asjade selline seis vähe kasu toob, on maksunõustajad.

Kuid ka nõustajad ei jää Eestis päris ilma leivata. Rahvusvaheliste nõustamisfirmade kaasabil tuli Eestisse 1998. aasta jooksul seitsme miljardi krooni ulatuses välisinvesteeringuid. Umbes 330 investeeritud dollarit per capita on arvestatav suurus, kuid me püüame seda arvu tänavu veelgi suurendada.

Kavatseme muuta Eesti investorite jaoks huvipakkuvaks. Tähtsaimateks eeldusteks meeldiva ettevõtluskliima loomisel on meie arvates nii regulatsioonimehhanismide kui riigiaparaadi usaldusväärsus ja läbipaistvus ning töövõimeline infrastruktuur. Ma usun, et oleme juba saavutanud piisava usaldusväärsuse. Möödunud aasta suurim välisinvesteering, osaluse ostmine Hansapangas, jõudis Eestisse just sel hetkel, kui enamik lääne investoritest oli hädas Venemaal saadud kahjumiga. Kriiside käes vaevlevas Kesk-Euroopas näis rootslaste arvates just Eesti olevat õige koht investeerida. See oli oluline samm teel usaldusväärsusele – ja samas ka mõlemapoolselt hea äri. Ka meie infrastruktuuri üle kitsamas mõttes – telekommunikatsioonivahendid, tänavad, raudtee – pole põhjust häbeneda.

Kuid töö infrastruktuuriga laiemas mõttes käib edasi. Me ei taha tuua Eestisse ainuüksi raha, vaid eelkõige andekaid inimesi, maailmatasemel ning heade sidemetega mänedžere. Samuti oleme sügavalt veendunud, et esmajoones tuleb pöörata tähelepanu äritegevuse ja riigi tegevuse läbipaistvusele.

Austatud daamid ja härrad!

Eesti on suures osas juba praegu valmis Euroopa Liitu astuma. Ja ma usun, et suudame selle lähitulevikus ka teoks teha. Mida tähendab see Saksamaa jaoks? Oleks mõistlik töömahukad tootmisprotsessid aegsasti Eestisse tuua.

Kui lubate, tooksin näiteks Soome: arvukad tekstiilitööstusettevõtted on toonud osa oma tootmisest Soomest Eestisse. Ka Saksamaa peaks olema valmis ära kasutama Soome lahe mõlemal kaldal valitsevat loomingulisuse ja tehnilise eesrindlikkuse atmosfääri. Viimane eeldab aga, et saksa ettevõtted asuvad oma kohalolekut Eestis aktiivselt suurendama.

Glokaliseerumise ajajärgul pole Eestisse vaja hiigelvabrikuid. Piisab ka väiksematest. Noored mehed kirjutavad Hiiumaal Microsofti jaoks tarkvara. Hansapanga internetipanganduse tarkvara on praegusel hetkel ilmselt parimal tasemel Kesk-Euroopas. Meie tarkvaradisainerid loovad Rootsi tarkvarafirmadele internetiväravaid ja kogu Euroopas sõjalisel otstarbel kasutatavat simulatsioonitarkvara.

Ja kui ma räägin elektroonilisest kaubandusest, siis ei maksaks unustada, et tellitud kaubad ei jõua klientideni siiski mitte juhtme kaudu. Eesti geograafiline asend ja infrastruktuur muudavad meid ka elektroonilise kaubanduse logistika jaoks huvipakkuvaks.

Kui Saksamaa peaks jätma Läänemere regiooni integreerimise Rootsi ja Soome hooleks, kas ei võtaks siis järgmine periood selle piirkonna evolutsioonis liiga ühekülgset suunda, nii et see võiks osutuda Kesk-Euroopale kahjulikuks. Seetõttu olen veendunud, et saksa ettevõtjad ja investorid peaksid Läänemere regiooni integreerimises nägema ühte prioriteeti oma tegevuses.

Arvutivõrkude kaudu on kättesaadavad kõik vajalikud andmed Eesti kohta ja veel tohutul hulgal muud informatsiooni. Eesti saatkonnal ja rahvusvahelistel konsultatsioonifirmadel on kindlasti vastused kõigile teie küsimustele, mis puudutavad investeerimist Eestisse.

Summa summarum: aeg-ajalt küsin ma endalt muret tundes, kas te peate Eestit ikka veel postsovetlikuks maaks kõigi neis levinud tüüpiliste ohtudega. Ärge tehke seda. Ma ei saa teile kuidagi ette heita, et te pole Eestimaad oma silmaga näinud. Kuid ma võin teile kinnitada – Eesti on õigusriik; eestlaste keskmine haridustase on suhteliselt kõrge; eestlastele on omane protestantlik töössesuhtumine, mis paneb meid viimaste aastakümnete jooksul kaotsi läinud aega tasa tegema, nii töös kui demokraatia arendamisel. Ainult seda teades võib mõista, miks suudame edestada Lääne-Euroopat internetiühenduste arvu poolest 100 inimese kohta. Selles osas ei võrdle me end enam ammu Kesk-Euroopaga. Ja ka mõista, miks istub Eesti president kella kolmeni öösel kirjutuslaua taga, et vähemalt ühele osale talle saabunud kirjadest isiklikult vastata. Ka see on osa ühe väikese läbipaistva riigi demokraatiast.

Samas pean rõhutama ka seda, mida me lubada ei suuda. Me ei suuda garanteerida kiiret kasumit. Kuid me võime tagada kasumi stabiilsuse. Soomlased, kelle keel on meie emakeelega sarnane, avastasid esimestena Eesti turu ja ka seda lingvistilist asjaolu ei saa ma sakslastele ette heita.

Peaksin siiski lisama, et neile sakslastele, kes jälgivad Eestimaal toimuvat veidi tähelepanelikumalt, ei tohiks märkamata jääda meie mandri-euroopalikud kultuuritraditsioonid. Neid on mõjutanud põhjamaised, skandinaavia traditsioonid ja seepärast on nad suutnud oma eripära, oma lokaalse koloriidi ehk isegi paremini alal hoida kui see on õnnestunud mujal Euroopas. Mind kui kirjanikku on alati paelunud see haruldane side moodsa ja konservatiivse vahel, eestlaste samaaegne püüd moodsa tehnoloogia ja konservatiivse elustiili poole. Eestlaste eksperimenteerimisindu võib märgata ka selles, et vabastasime oma ettevõtted hiljuti ettevõtte tulumaksust. Ettevõtteid endid pole me kunagi maksustanud, sest siis oleksime pidanud maksu alla panema ka jootekolvi või mikroskoobi. Nüüd loobume ka ettevõtete tulu maksustamisest, olles veendunud, et see on paremini kooskõlas majandus- ja loodusseadustega. Me soovime, et meie ettevõtted kasvaksid ja edeneksid, käies Euroopaga 'ühte jalga', kui tohin oma mõttekäigu lõpetada Uhlandi sõnadega.

Mu daamid ja härrad! Tänan teid tähelepanu eest.

 

tagasi | kõnede arhiiv | avalehele

© 2001 Vabariigi Presidendi Kantselei
Telefon: 631 6202 | Faks: 631 6250 | sekretar@vpk.ee
Reden Speeches Kõned Avaldused Intervjuud