President Kutšma,
head kolleegid,

esmalt soovin ma tänada president Kutšmad selle õigeaegse ja hästi kavandatud konverentsi, Teise Jalta konverentsi, eest. Esimese Jalta konverentsi ajal 1945. aastal oli demokraatlik maailm liiga nõrk, et seista vastu maailma mõjusfäärideks jagamisele.

Hea põhjendus Teisel Jalta konverentsil osalemiseks on tähistada maailmas toimunud põhjalikke muudatusi. Esimese Jalta konverentsi ajal ja järel olid inimesed, kes jäid Moskva ja Berliini, Läänemere ja Musta mere vahelisele tohutule alale, ajaloo objektid, see tähendab, et teised määrasid meie saatust meiega nõu pidamata.

Nüüd, pool sajandit hiljem, oleme meie, nendesamade rahvaste esindajad, siia tulnud ajaloo tegijatena, riikidena, kes teevad maailmas oma samme ja otsustavad ise oma tulevikku.

Kuid see ei ole meie kogunemise tegelik põhjus. Peamiselt väikeste ja mõnel juhul ka noorte riikide esindajana ei ole meie keegi lihtsalt ajaloo subjektid. Oleme endiselt ka ajaloo objektid, keda tugevamad jõud ja suuremad riigid sinna-tänna tõukavad.

Kui see ongi kaasajal enamikule riikidest tavaline olukord, ei saa me sellega täielikult rahul olla. Oleme Jaltas, et kinnitada, et Teine Jalta on Esimese Jalta vastand, et see eitab Esimese Jaltani viinud natsi-nõukogude pakti. See on täiesti uus kohtumine, mis toimub iseseisva Ukraina pinnal, ja millel osalevad riigipead panevad aluse uuele koostööle, kus kõik riigid mõistavad, mida tähendab olla ajaloo objekt, ja samas kui tähtis on olla ajaloo subjekt.

Eesti on ikka lähtunud juhtmõttest, et meie saatust ei tohi otsustada meie teadmata, see peaks olema meie kõigi märgusõna ja siin oleme me kindlasti just selle pärast.

Härra eesistuja,

mõned riigid selle laua ümber kuuluvad Euroopa Liitu ja NATOsse, mõned ühte või teise. Siin on neid, kes tahavad liituda nii Euroopa Liidu kui NATOga. Ja on riike, kes kuuluvad Sõltumatute Riikide Ühendusse. Erinevate ühenduste paljusus meenutab, et Euroopa Liidu ja NATO laienemine ei ole põhjustanud ega põhjusta tulevikus meie arenevale koostööle uusi takistusi. Samas tõendab see, et eri organisatsioonidesse kuuluvad riigid suudavad tulemuslikult koos töötada, kui selleks on olemas poliitiline tahe. Oluline on see, et iga riik saab ise valida, millise organisatsiooniga ühineda, ilma et ükski teine riik sellesse sekkuks. Selle sõnumi peame me tänaselt kohtumiselt maailmale lähetama, tõendamaks, et Teine Jalta kohtumine eitab Esimest Jalta kohtumist. See tähendab suurt vastutust. Ja veel suuremat võimalust. Järelikult ei tohi meie minevikust ülesaamisele ning oma põhimõtete taaskinnitamisele pühendatud kohtumine ebaõnnestuda.

tagasi | kõnede arhiiv | avalehele