Härra rektor,
härra Riigikogu esimees,
härra peaminister, ministrid ja eelkõige mu kallis Eesti rahvas.

Eile me matsime Jaltas maha Jalta 1945. aasta konverentsi, mis eraldas Eesti Euroopast. Tänasel imeilusal pühapäeval, 12. septembril 1999 me avame Muusikaakadeemia, mis ühendab Eesti Euroopaga. Eesti hääl peab kõlama Euroopa ja maailma ühises kontserdis ja kontsert siin tähendab nii muusikat kui koostööd ja koostöö ongi selle sõna algne mõte. Selle eest peavadki hea seisma see maja ja selle maja asukad: üliõpilased ja õppejõud.

Mida kõlavamalt heliseb Eesti muusika hääl, seda tugevam on Eesti. Kunst ei tunne suuri ja väikeseid riike. Kunst tunneb ainult suuri andeid. Eesti muusikal on neid pakkuda ja ta oskab neid pakkuda nii maailmale kui oma rahvale.

Kas me aga ise oskame oma suurmehi muusikas hinnata? Kas oskame neid hoida? Georg Otsa nimelisele muusikakoolile anti Georg Otsa nimi pärast tema surma. Kui käisin Maginot'l mõned aastad tagasi vanu maa-aluseid kaitserajatisi vaatamas oli minu teejuhiks üks noor Prantsuse poiss, suurte tanksaabastega nooruk sealtsamast lähedasest külast. Minu küsimuse peale, mida tema Eestist teab, vastas ta, et peaaegu mitte midagi. Ütles vaid, et alati, kui Pariisis dirigeerib Neeme Järvi, siis sõidab tema kohale. Kuulama. See oli tolle noore prantslase suhe Eestisse. Väike kild. Aga kildhaaval neid kogudes, neid hoides suudab ka väikeriik, suudab ka Eesti ennast läbi murda sellest teadmatuse müürist, mida võõrvõim meile aastakümneteks nii püüdlikult ümber on püüdnud kasvatada. Ja vahendiks on meile kunst, eelkõige muusika, siinse maja lahke toetaja Neeme Järvi käe all. Kui oskame seda vajalikult hinnata, kui meie avalikkus oskab näha Eesti andeid ja neid vääriliselt hinnata, siis kestab Eesti igavesti. Anded meie käes sünnitagu kooskõla.

Nii kindlustame muusika kaudu Eesti nime, Eesti riiki, aga ennekõike ikkagi kunsti ennast, seda maailma üldmõistetavat keelt, maailma kõige tugevamat tsementi. Seepärast olin väga liigutatud paljude muusikute soovist anda avatavale majale, meie Muusikaakadeemiale, Neeme Järvi nimi. Keegi ei ole Eesti kunsti levimisele maailmas rohkem teinud kui Neeme Järvi. Ma toetan seda ettepanekut kogu südamest.

Nende sõnadega tahaksin ma Neeme Järvi Eesti Muusikaakadeemia kuulutada avatuks ja ma loodan, et selle uksed jäävad kõigile annetele avatuks, ja et muusika kaudu toimuks see, mida me kõik nii väga igatseme. Et muusika kaudu puhastuks eesti hing, tugevneks eesti hing, tugevneks meie eneseusaldus, sest me seisame võrdselt teistega suures avatud maailmas.

Aitäh!

Nüüd võtke rauasaag kätte ja tehke uks lahti!

tagasi | kõnede arhiiv | avalehele