Kõned
Otsing kõnedest:
 
prinditav dokument

Poola Vabariigi presidendi Aleksander Kwaśniewski lauakõne Eesti Vabariigi presidendi härra Lennart Meri ja proua Helle Meri pidulikul õhtusöögil Mustpeade majas Tallinnas 24. augustil 1999
24.08.1999

Kõrgesti austatud Eesti Vabariigi president,
austatud proua Helle Meri,
daamid ja härrad,

mul on väga hea meel olla Eesti Vabariigi külaliseks, olla külaline maal, mis on Poolale nii lähedane ajalooliste sidemete, Balti regiooni heanaaberliku partnerluse ja ühineva Euroopa ühiste väljakutsete kaudu. Ma tänan Teid, härra president, kutse eest, tänan Teid heasoovlike sõnade eest Poola ja poolakate kohta.

Meie ajalugu põimub juba mitmeid sajandeid. Siin, ilusas Tallinnas, kus on nii paljus suurepäraseid ajaloolisi mälestusmärke, tunnetad seda eriti. Tallinna sidus tihe koostöö Gdanski linnaga. Dorpati, tänase Tartu Ülikool oli 19. sajandil ja 20. sajandi algul üheks tähtsaks Eesti ja Poola teaduse ning kultuuri arengukeskuseks. Aasta 1918 tähendas nii Eestile kui ka Poolale iseseisvust. Meie riikide ja rahvaste sõbralike kontaktide patroonideks olid niisugused suurvaimud nagu marssal Józef Piłsudski ja kindral Johann Laidoner.

Meie saatuse ühtsusest, sellest, kuivõrd meie iseseisvus ja julgeolek on omavahel seotud, annab tunnistust ja õpetust eilne kuupäev, kurikuulus meeldetuletus 23. augustil 1939. 60 aastat tagasi sõlmitud Molotov-Ribbentropi pakt tegi Poolast ja Eestist kahe totalitaarse suurriigi ohvrid. Selle tõttu kannatasite rängalt nii Teie, härra President, isiklikult kui ka Teie perekond, aga ka tuhanded ja tuhanded eestlased ja poolakad. Kuid 23. august tuletab meile ka meelde kümne aasta taguseid sündmusi, suure läbimurde algust. Sel päeval moodustasid kaks miljonit eestlast, lätlast ja leedulast elava keti Tallinnast Vilniuseni, näidates vapralt maailmale, kui suur on nende vabaduse ja iseseisvuse tahe. Peaaegu samal ajal, pärast ümarlaua läbirääkimisi ja parlamendivalimisi, toimus Poolas suur poliitiline läbimurre. Meie, poolakad ja eestlased, avasime uue peatüki meie ajaloos.

Iseseisvus, demokraatia, majandussaavutused, Euroopa integratsiooniprotsessis osalemine – see on suur varandus, millega me astume 21. sajandisse.

Austatud daamid ja härrad!

Meie riigid peavad läbirääkimisi Euroopa Liidu liikmeks saamiseks. Ühise Euroopa ehitamine, integratsiooni ulatuse laienemine – see on meie maade võimalus, terve meie mandri võimalus. Teie isiklik panus sellesse, härra President, on hindamatu. Hiljuti austati Teid prestiižika tiitliga 'Aasta eurooplane'. See fakt, et Poola ja Eesti on meie regiooni majandusmuudatuste liidrid, loob meie vahel erilise sideme. Me peame üksteist toetama meie teel Euroopa struktuuride poole, me peaksime olema üha lähedasemad partnerid ja tegema meie solidaarsusest meie trumbi. Poola loodab, et Euroopa Liitu astumisele lähedal olevate maadega ühineva varsti ka Läti ja Leedu.

Oleme ühiselt huvitatud sellest, et kogu meie regioon oleks Euroopa ühinemise protsessi tugevaks sambaks. Sellepärast on Poola väga huvitatud Soome algatusest Euroopa Liidu Põhjadimensiooni ülesehitamiseks.

Poola kui NATO liige toetab otsustavalt alliansi edasist laienemist. Eesti ja ka Leedu, Läti ning teiste allianssi kandideerivate ning nõutavad kriteeriumid täitnud riikide NATO liikmeks saamine aitab kaasa meie regiooni ja kogu Euroopa stabiilsuse ja julgeoleku tugevnemisele. NATO laienemisega ja tema ülesannete ümberformuleerimisega omandab üha suuremat tähtsust alliansi koostöö Venemaa ja Ukrainaga ning vastastikuse usalduse rajamine Läänemere regioonis ning kogu Kesk- ja Ida-Euroopas tervikuna.

Daamid ja härrad!

Mul on hea meel, et minu visiidiga Tallinnas kaasneb seminar, mille teemaks on
majanduskoostöö võimalused. Väga huvitavad on sõjalise koostöö perspektiivid. Meie maade piirivalveteenistused toetavad üksteist oma kogemustega. Me läheneme teineteisele teaduse ja kultuuri maailmas.

Nii nagu muistsel ajal ja sõdadevahelise perioodil, nii on Poolal ja Eestil ka täna väga palju ühist. Me tunnetame oma saatuste ühtsust, imetleme vastastikku meie maade majanduse ja tsivilisatsiooni edusamme. Me näeme üksteises lähedasi partnereid ja tulevasi liitlasi.

Daamid ja härrad!

Eesti Vabariigi presidendi ja proua Helle Meri terviseks!

Iseseisva Eesti ja tema elanike hüvanguks!

Meie maade partnerluse ja sõpruse terviseks ühinevas Euroopas!

 

tagasi | kõnede arhiiv | avalehele

© 2001 Vabariigi Presidendi Kantselei
Telefon: 631 6202 | Faks: 631 6250 | sekretar@vpk.ee
Reden Speeches Kõned Avaldused Intervjuud