Kõned
Otsing kõnedest:
 
prinditav dokument

Eesti Vabariigi President XXIII Üldlaulupeol 3. juulil 1999
03.07.1999

Armas Eesti rahvas, armsad külalised!

President Lennart Meri XXIII ÜldlaulupeolNüüd on moes rääkida, et laulupeod ei ole enam moes.

Aitäh teile kõigile, et te oma siinolekuga selle lolli jutu olete juba ümber lükanud! Tuhat korda südamest aitäh!

Laulupidu ei ole kunagi moes olnud, sest laulupidu ei ole moeasi. Laulupidu on südameasi. Nagu eesti keel ja meel, nagu armastus. Moed tulevad ja lähevad, aga rahvas jääb ja riik jääb. Laulud on olnud meie relvad, laulupeod meie võidud. See lauluahel algas hallist muinasajast ja koondas meid saja kolmekümne aasta eest Tartusse esimeseks üldlaulupeoks. Tartus me laulsime pühaks Eesti hümni veel enne Eesti Vabariiki.

Täna, sada kolmkümmend aastat ja kaks päeva hiljem me alustasime oma üldlaulupidu jälle hümniga. Kuid endiselt seisab meie ees ülesanne oma riik ehitada selliseks, et ta oleks meile ühiseks toeks ja rõõmuks. Laulupidu ja meie ilus suvi on Eestisse toonud paljusid, kes on harjunud ennast nimetama väliseestlasteks, sest nende kodu on võõrsil. Tahaksin siit enne suure laulu algust öelda: just täna me oleme kõik ühiselt koos ja kodus. Lõppenud on eestlaste poliitiline maapagu, kus oli küsimus elust või surmast. Tänane Eesti vajab igat kätepaari, et ta muutuks selliseks, nagu ta meie südametes on alati püsinud.

Ta ongi juba pisut muutunud. Eesti kodud ja külad, koolid ja tehased on rõõmustavalt kaasa läinud kodukaunistamisega. Isamaa pale on muutunud kenamaks. Kui ma jaaniõhtul Paides auhindu jagasin, päriti mu käest, mis on järgmise kodukaunistamisaasta lause. Ma kordan seda lauset siin, sest see puutub meisse kõigisse: küürigem harjaga Eesti puhtaks! Olgu see üleskutse Eesti vaimsele puhtusele ja Eesti loovusele, aga samas ka peremehetunde äratamisele, et saaksime laulusõnul öelda: siin on kena elada!

Mu kallid lauljad, noored ja vanad!

Täna on laulmise aeg, aga esmaspäeval on jälle töö ja mõtlemise aeg. Olen siit teie poole pöördunud kolmel korral ja tänane jutt on minu viimane. Olgu siis ka öeldud, mille üle ma mõtlema jään. Öölaulupidude eel ma kõnelesin noortest ja noorte perede eluasemest. Nüüd on Eesti juba teisel kaldal, nüüd on aeg öelda: hakkame selle asjaga pihta! Asutame noorte eluaseme uue sihtkapitali ning anname noortele võimaluse asuda oma koju ja kasvatada oma lapsi. Järgmine sajand ootab uusi lastekoore, maailm ootab uut eesti muusikat. Hakkame pihta!

Hakkame pihta küll, aga kuidas?
Lauldes!

Eesti on niisugune maa, kus laul paneb südamed lööma ja rattad käima!
Elagu meie laulud ja heliloojad, elagu meie luuletajad, koorijuhid ja dirigendid, elagu meie vanad ja noored, kes on hoidnud tänast laulutuld!

Mu kallid, head üldlaulupidulised! Kuulajatele ja lauljatele, meile kõigile ja kogu maailmale, kes on oma pilgud Eesti poole pööranud: aitäh!

 

tagasi | kõnede arhiiv | avalehele

© 2001 Vabariigi Presidendi Kantselei
Telefon: 631 6202 | Faks: 631 6250 | sekretar@vpk.ee
Reden Speeches Kõned Avaldused Intervjuud