Armsad kaasmaalased!
Ektsellentsid ja külalised!
Kaitseväelased!

Põhjala rahvaste põline Jaanituli on Eesti Vabariigi Võidutuli. Tänasel Võidupühal me saadame teele tule maakondadesse ja kihelkondadesse Valga linnast Läti piirilt. Siinsamas, mõnikümmend kilomeetrit lõuna poole, Cesise ehk Võnnu linna lähistel kaheksakümmend aastat tagasi saavutas Eesti kaitsevägi võidu välisvaenlase üle, mis kujunes murranguks terves Vabadussõjas. Veelgi tähtsama võidu me saavutasime omaenda kõhkluste ja ebakindluste üle. Siit ma tuletangi tänase Võidupäeva kaks kõige olulisemat teadet.

Esiteks: vastamisi seisid ebavõrdsed väed. Vastamisi seisid võrdsed kindralid ja relvastus, mille ülekaal oli vastase poolel. Strateegide hinnangul oleks lahing võinud lõppeda viigiga. Ometi lõppes see Eesti ja Läti kaitseväe veenva võiduga, mis tõi vabaduse ka Riia linnale. Kuidas seda seletada? Seda saab seletada ainult ühtemoodi. Lahingutandril ei võida mitte meeste või relvade ülekaal. Lahingutandril võidab ennekõike moraal. Võidab tahe kaitsta oma isamaad, oma kodu, oma perekonda. Võidab rahvas, kes toetab oma kaitseväge. Võidab kaitsevägi, kes teab, mille eest võitleb ja oskab oma võitlust võidelda. Lühidalt, võidab tahe ja oskus. Ükski kaitsetahteline rahvas pole liialt väike, et edukalt kaitsta oma riiki. Olgu see täna täie selgusega öeldud neile, kes kipuvad arvelaual kokku lööma vabaduse, iseseisvuse ja demokraatia hinda.

Mu teine läkitus tänasel Võidupühal tuleneb esimesest. Võit võib olla suur, kuid ta ei tule kunagi kätte ohvriteta. Võidust kallim ja võidust väärikam on julgeolek, mis ennetab konflikte ja välistab ohvreid. See aeg ei ole kahjuks veel käes ei maailmas ega isegi mitte Euroopas, nagu tõestas albaanlaste hiljutine väljaajamine Kosovost. Konfliktide võimalus haarab ennekõike piirkondi, kus seisavad vastamisi eilsed ja tänased põhimõtted, totalitaarsed ja demokraatlikud süsteemid, imperiaalsed ahvatlused ja vabade inimeste tahe ehitada oma riiki ning elada omas keeles ja omas kultuuris. Eesti Vabariik on olnud edukas selle tahte ilmutamisel maailmale. Tänavu möödub viis aastat viimaste Nõukogude relvajõudude lahkumisest meie riigist ja Saksamaalt. Eesti on olnud edukas oma majanduse reformimisel, mis ei ole kaugeltki veel lõppenud, kuid on juba praegu asetanud meie kodumaa kõige edukamate siirderiikide hulka. Demokraatlik maailm on tunnustanud Eesti otsust integreeruda üle-euroopalikesse majandus- ja kaitsestruktuuridesse ning kanda jõukohast kaasvastutust Euroopa stabiilse arengu ja Euroopa õigusriikluse kindlustamise eest.

Need olulised saavutused on Eestile lisanud enesekindlust. Eesti on jõuliselt ilmutanud oma valmisolekut arendada vahekordi Venemaaga rahvusvahelise õiguse, võrdõiguslikkuse ja vastastikuse kasu alusel. Eesti ei ole lasknud ennast kõigutada mõnede vene äärmuspoliitikute ähvardustest, mille kohaselt "kõik Peeter I ja Katariina vallutused langevad tagasi Vene riigi rüppesse," kui tsiteerida ainult ühte poliitikut paljudest. Niisama vähe häirib Eesti riigitööd hiljaaegu alustatud sõjalised manöövrid meie idanaabri loodepiirkonnas. Meie koostöötahtelisel enesekindlusel on tugev alus: riigina ja rahvana oleme suutnud ilmutada oma kaitsetahet, ning me oleme seda teinud veenvalt, sõbralikult ja väärikalt. Ma ei kahtle, et järgmine sajand kujuneb demokraatliku Venemaa sajandiks, kellega Eestil kui Euroopa Liidu liikmesriigil on tihedad sidemed. Kuid selleni jõudmiseks peame oma kaitsejõudusid arendades looma olukorra, mis välistaks imperiaalseid ahvatlusi. Nende koht on mineviku kolikambris. Julgeoleku risk on nagu metsapõleng kuumal suvel. Põlengut vältida on lihtsam põlengu kustutamisest. Kuid mehed ja riistad peavad sellegipoolest valmis olema. Ma hindan kõrgelt Balti Kaitsekolledži avamist Tartus ja Riigikogu põhiliste erakondade kokkulepet eraldada 2% riigieelarvest kaitsekuludele. Sellega käsikäes jätkub meie kaitsejõustruktuuride viimistlemine ja väljaõppe täiustamine.

Kallid kaasmaalased, tänasel Võidupäeval ma rääkisin Eesti kaitsetahtest ja Eesti julgeolekupoliitikast. Võin teile täie vastutustundega kinnitada, et mitte kunagi oma pika ajaloo vältel, kauged Hansaajad kaasa arvatud, ei ole Eesti nii tihedas rahvusvahelises koostöös olnud rahu ja stabiilsuse tagamiseks Põhja-Euroopas. Sellest on teadlikud kõik meie naaberriigid ja demokraatliku maailma partnerriigid. Sobing, mis kuuskümmend aastat tagasi Kremlis aset leidis, ei kordu mitte iialgi. Terve meie ajaloo mõte ongi iseseisev Eesti riik. Osakem seda kaitsta. Osakem kaitsta oma põhimõtteid, Euroopa ühisväärtusi.

Ma õnnitlen Eesti Vabariigi nimel meie Vabadussõja veterane, kelle kaitsetahe on eeskujuks meie tänasele kaitseväele ja tulevastele põlvkondadele.

Elagu Võidutuli!
Elagu!
Elagu!
Elagu!

tagasi | kõnede arhiiv | avalehele