Härra Pangapresident ja Eesti Panga Nõukogu,
mu daamid ja härrad!

Siin saalis pidasin aastate eest oma esimese kõne Eesti Vabariigi aastapäeval. Tookord, mäletan, ma juba viitasin asjaolule, et Eesti iseseisvus kuulutati välja teispool tänavat. Täna tahan sellele lisada sümboolse mõõtme. Vahest polegi juhus, et Esimese maailmasõja viimasel karmil sõja-aastal - aga eesti rahvale kestis sõda veel kaks aastat - kuulutas eesti rahvas ennast iseseisvaks hoones, mida me täna peame Tallinna üheks kindlamaks ja usaldusväärsemaks hooneks: Eesti Pangas.

Tähistades Eesti Panga kui sõltumatu riigi ühe institutsiooni aastapäeva, tahaksin siinolijatele meenutada Eesti krooni kui Eesti iseseisvuse, kui Eesti sõltumatuse, kui Eesti riigi sümbolit. Ja samas otsekohe ka endale vastu rääkida. Soome pank peab oma sünnidaatumiks, kui mu mälu mind ei peta, aastat 1811, kui astus tegevusse Soome Senati rahanduskomisjon. Kuid oma rahvusliku vääringu emiteerimiseni jõudis meie hõimurahvas alles möödunud sajandi keskel. Olgu numismaatilise huviga pangandustegelasetele meelde tuletatud, et samal ajal, möödunud sajandi keskel, loobus Tallinna linn oma igipõlisest privileegist, nimelt oma raha emiteerimise õigusest. Ajaloolastel, mitte finantsistidel tuleks sellest järeldada, kuivõrd erinev oli Soome ja Eesti suhe riiklikusse atribuutikasse, riigi tunnusmärkidesse, ja selle võrra kõrgemalt hinnata kiirust, millega eestlased iseendale oma riigi atribuudi tähtsust teadvustasid ja aegamööda eestlasele omasel viisil, kottvedamisel, nagu ütles Andrus Saareste, mõistsid, et ka selles osas tuleb teistele riikidele järele jõuda. Täna on Eesti Pank muutunud meie hea nime üheks kandjaks maailmas.

Ja see öeldud, tahan asjale läheneda teisegi kandi pealt. Kui küsida juhuslikult vastutulijalt, millega tegeleb Eesti Pank, saaksime enamasti vastuseks ainult õlakehituse. Mõni teab, et Estonia puiestee keldris on varjul kullakangid ja teine on märganud, et Eesti rahatähed on välja antud Eesti Panga poolt. Aga tundub, et ka enamus riigiametnikke ei oma väga selget ettekujutust Eesti Panga asendist riigiasutuste maastikul. Alles nüüdne, kaheksakümnes aastapäev on Eesti Panka natuke avalikkuse tähelepanu keskmesse nihutanud.

Eesti Pank on Eesti majanduse Suur Nähtamatu; ja üllatav, aga ma tahaksin, et ta selleks ka jääb. Eesti Panga roll ongi nähtamatult meie pangandust ja rahandust käimas hoida. Avalikkuse tähelepanu koondumine keskpangale tähendab reeglina ainult seda, et midagi on korrast ära. Mul on hea meel - kas just hea meel, aga ma pigem eelistan tõdeda, et vähemalt Eestis on kommertspangad oluliselt suuremad ajaleheruumi täitjad kui on seda neid suunav ja neid kontrolliv süsteemispetsialist Eesti Pank.

Eesti Panka tuleks võrrelda maja alusmüüriga. Vundament on määrav majale iseloomu ja struktuuri andmisel, ometi paistab korstnast tulev suits kümneid ja sadu kordi kaugemale kui nähtamatu alusmüür. Ainult asjatundja oskab hinnata seda, millisel tugeval konstruktsioonil ehitus asub.

Eesti Pank on Eesti majandusliku ja ühiskondliku elu üks alustalasid mitmel moel. Tahaksin esmalt pöörduda mõttelise mõõtme poole. Eesti laulev revolutsioon on saanud rahvusvahelise kõlaga sümboliks. Märksa vähem kordi sõnades korrutatud, kuid ometi tähtsam on eesti rahva kümnendeid kestev vastupanu, mis avaldus ka selles, et me vaikselt ja väikeste kogunemiste, me vaiksete eesti köhade aegu - nagu seda nimetas mu hea sõber Heinz Valk: "Köhin vaikselt oma vaikset eesti köha" -, nendel aegadel lauldi, kummaline küll, Eesti kroonist, mis koju tagasi tuleb. Ajast, mil Eesti kroon jälle maksab.

Eesti kroon muutus eestlastele just pikkadel okupatsiooniaastakümnetel äkki rahvusliku sõltumatuse mõõdupuuks. Eesti kroon on ka täna Eesti Vabariigi ideeline alussammas.

Eesti kroon on ka üks meie riigi kandvamaid majanduslikke alustalasid. Kus iganes ma ka ei räägiks rahvusvahelisele majandusavalikkusele Eestist, võin alati uhkusega nimetada Eesti valuutakomiteel põhinevat rahasüsteemi. Valuutakomitee süsteem ja Eesti krooni fikseeritud kurss on taganud meile siirdeperioodil nii vajaliku stabiilsuse. Nendeta ei oleks me seal, kus me oleme - ning nende püsivuse garanteerija on Eesti Pank.

80 aastat vanust panka ei oota mitte rahulik vanaduspõlv. Eesti Pank saab Eesti majandusele ja ühiskonnale üha enam oluliseks. Seda nii sisemisel kui välimisel suunal. Et Eesti majandus jällegi täistuuridel edasi liiguks, peame parandama majanduskeskkonda, sealhulgas sellist raskesti hõlmatavat aspekti nagu läbipaistvus. Viimane on välisinvestorite ja kodumaiste ettevõtjate hinnangul üks tähtsamaid investeerimiskliima kujundajaid. Ma arvan, et Eesti Pank oma moraalse autoriteedi ja võimekate spetsialistidega võiks olla heaks eestvedajaks meie majanduselu läbipaistvuse suurendamisel.

Eesti kindel kurss on ühinemine Euroopa Liiduga. Suurt rolli Euroopale lähenemise kiires tempos on mänginud meie maailma mastaabis üsnagi edumeelne majandussüsteem. Paradoksaalsel kombel aga võib just meie edumeelsus tekitada pingeid suhetes Euroopa Liidu vanemate liikmetega. Näen Eesti Panka selle institutsioonina, mis peab tagama meie rahapoliitika sobivuse Euroopa Liidu ja kaugemas perspektiivis võib-olla isegi Euroopa ühisraha raamidesse. Ma ei arva, et me peaksime end tingimata ja alandlikult Euroopa raamidesse suruma. Me peame pingutama selle nimel, et Euroopa raamid avarduksid, tuues kasu kõigile osapooltele. Selle protsessi tehniline tagamine, erinevate stsenaariumide väljatöötamine on selgelt Eesti Panga peamine ülesanne. Kõigiti jõukohane ja sobiv ülesanne Eesti Pangale.

Ja selleks ma olengi siin, et Teile selle ülesande täitmisel soovida edu, õnne ja tugevat pealehakkamist. Tänan.

tagasi | kõnede arhiiv | avalehele