Lugupeetav härra president Constantinos Stephanopoulos,
Ekstsellentsid,
Daamid ja härrad


Kreeka on Euroopa kultuuri häll. Kreekas tunneme ajaloo tiivalööke. Kuid minevikuga võrdselt me oleme Eesti riigivisiidi kestel tajunud moodsa Kreeka tugevat pulssi, Kreekat kui Balkani juhtivat riiki, Kreekat kui Euroopa Liidu liikmesriiki ja Kreekat kui NATO liikmesriiki.

Eesti ja Kreeka sidemed on olnud pikaajalised. Seda enam nõuab aeg nii Eestilt kui Kreekalt, et me oma sidemetele annaksime oma riikide väärilise hoo ja ulatuse.

Mu daamid ja härrad,

Euroopa põhjadimensioonil on pikk ajalugu. Läänemere ristiisa oli kreeklane Pytheas, kellele tugines Tacitus, kui ta pani 98 aastat pärast Kristuse sündimist kirja sõnad "Aestiorum gentes". Need olemegi meie.

Alles täna, 23 sajandit pärast Pytheast oleme tulnud vastuvisiidile. See on nagu vastus Pytheasele, kelle küsimuse sõnastas kreeka poeet Konstantinos Kavafis järgmiselt: "what are we waiting for, gathered in the market place? The barbarians are to arrive today."

Eestlased kui barbarid ongi siin, ja sümboolselt isegi turuplatsil. Meie ärimeeste delegatsioon lahkub Kreekast vastsõlmitud lepingutega, millest tõuseb tulu nii Kreekale kui Eestile.

Härra president, mu daamid ja härrad, Eesti peab liitumisläbirääkimisi Euroopa Liiduga. Kreeka on juba pikki aastaid Euroopa Liidu liige. Pealiskaudsele vaatlejale võib tunduda, et need kaks riiki - vana olija ja värske tulija - on teineteisest kaugel. See ei ole nii. Eesti ja Kreeka on sarnased. Eesti ja Kreeka on mõlemad mereriigid ja Eesti ja Kreeka on mõlemad väiksed riigid. Oleme ka mõlemad riigid, kes on uhked oma inimeste ja oma ajaloo üle. See ongi alus koostööle, mis hakkab meid siduma Euroopa Liidu liikmetena.

Sama on lugu NATOga ja Eesti sooviga NATOga liituda. Me näeme NATO liikmeksolemises võimalust osa võtta meie ühise Euroopa stabiilsuse kaitsest. Meie geograafiline asend Euroopa põhjaserval ei ole isoleerinud meid teie muredest lõunapool. Kellelgi ei ole tänapäeval enam võimalik end geograafia taha peita. Elame ühises Euroopas ning peame olema valmis teineteise eest ja üheskoos seisma meie ühiste väärtuste eest.

Mu daamid ja härrad,

Eesti ja Kreeka koostöö aluseks on meie ühine kultuur, ühine Eurooplus. Kreekasse tulles oleme tulnud Euroopa kultuuri ja eetika lätete juurde.

Minu põlvkond sai kreeka vaimu endale kaasa juba esimesest koolilugemikst "Signa romanorum graecorumque".

Ometi ei ole Euroopa vaim meid säästnud kataklüsmidest. Eesti Vabariigi elu euroopaliku riigina katkestas totalitaarriikide sobing 1939.aastal. Meie kallal rakendati totalitaarsete režiimide eksperimenti ja pooleks sajandiks katkes Eesti normaalne arengutee. Klassikaline haridus, mida oma esimesel iseseisvusajal nii oluliseks pidasime, suruti tagaplaanile.

Sajandi lõpukümnendiks juhtis Eesti rahvas ajaloovankri tagasi õigetesse rööbastesse. Eesti rahvas veeretas ise selle vankri tagasi. Meiega oli demokraatliku maailma toetus.
See kohustab täna otsima vastust küsimusele: miks?
Miks osutus XX sajand, mis on teadusliku ja tehnilise inimvaimu kõrge lennu sajand, ühtlasi vägivalla ja määratute kannatuste sajandiks?
Mida oleksime pidanud tegema teisiti? Peame seda teadma, et küsida: Mida peame tegema teistmoodi XXI sajandil?
Minu daamid ja härrad, neile küsimustele ei ole veel ühest ja kõigile vastuvõetavat vastust.
Aga üks teadmine võtab üha enam maad kurjale peab vastu astuma ja saab vastu astuda, kurja ei tohi lasta areneda nii kaugele, et rahvad tema all abitult ägama peaksid.
Euroopa on kannatlikkuse ja naiivsuse eest maksnud liiga ränka kooliraha.
Kreeka vaim, siinne sajandite tarkus ütleb ka seda, et otsustavus peab olema seotud demokraatiaga, olukorraga, kus on kuuldav iga hääl.
Kaks kuud tagasi, võttes Pariisis vastu mulle väga austavat Aasta Eurooplase auhinda, ütlesin, et Euroopa kreatiivsuse võti peitub Euroopa mitmekülgsuses. Tahaksin seda praegu korrata, samuti ka tõdemust, et Euroopa on alati toitunud vastuoludest ja tema jõud peitub tema võimes vastuolusid ühendada ja nendest jõudu ammutada.

See tähendab otsusekindlust, see tähendab koostööd. See tähendab koostööd Kreeka ja Eesti vahel kes vaatamata sellele, et nad on teineteisest geograafiliselt niivõrd kaugel - või võib-olla just sellepärast, on oma loomuselt teineteisele lähedased riigid. Me tunnetame paremini kui paljud teised seda vajadust koos töötada ja teineteist aidata. Sest me oleme tajunud ja tajume tänagi meie maailma ebakindlust.

Härra president.
Mu daamid ja härrad.
Uue sajandi künnisel on kohane mõelda eelmistele sajanditele.
See tähendab - ja tähendab eriti - mõtlemist Kreekale.
See tähendab julget silmavaatamist tänastele väljakutsetele ja nende kallale asumist. Sajandite tarkus peab meid aitama. Euroopas ei ole teist kohta, kus saaks seda tajuda nii tungivalt kui teie imekaunil maal.

Tänan teid südamliku vastuvõtu eest.
Lubage öelda oma abikaasa Helle Meri ja mu enda poolt kõige siiramad edusoovid Teile, härra president, ja Teie rahvale. Saatku õnn ja kordaminekud teie tegevust.
Palun tõsta selle nimel klaasid.
Kreeka Vabariigi auks ja õitsenguks.

tagasi | kõnede arhiiv | avalehele