Austatud aukonsul,
Austatud külalised,
Mu daamid ja härrad,

Alles mõni tund tagasi ütlesin oma parimad tervitussõnad Kreeka Vabariigi Presidendile hr. Stephanopoulosele ja teiseks oluliseks sündmuseks minu pikas kohtumiste reas olen ma pidanud Eesti Vabariigi aukonsulaadi avamist Pireuses. Ma pean ju kindlustama endale kodutee, kui minu kaaskond mind juhtumisi ära kaotab.

Tõsi, me saame ennast pidada ikkagi päris kohalolevateks alles siis, kui killuke puutumatut Eestit Odysseuse väljakul eesotsas austatud hr. George Kassimatisega on seismas oma Eesti sõprade eest. Ja mitte vaid pidulikult lippude all, vaid kui vaja, siis ka nõu ja jõuga ning kui vaja, siis ka kavalusega.

Räägin Teile ühe loo Iirimaa tumedast Patricust, kes Donegali mägedes elades otsustas Dublini linnakodanike palvel päästa Iirimaa kui Insula Doctorumi maine Oxfordi professorite ees, kes võtsid nõuks kohalikke tarku proovile panna.

See Donegali Patric oli tuntud kui tark abimees kes leidis lahendusi ka siis, kui teised enam väljapääsu ei näinud. Ka nimetatud juhtumil kutsus ta kokku ülikooli targad, kes Oxfordi üha suureneva kuulsuse ees kartma löönutena hakkasid muretsema oma maine pärast. Ta käskis päeval, mil Oxfordi professorid olid teel Dublini poole, paigutada ladina, kreeka ja heebrea keele õpetlased kiviraidurite riietuses erinevatele Dublini poole suunduvatele teeristidele.

Päeval, mil uhke ülikooli uhked professorid jõudsid esimesele teeristile ja küsisid kiviraidurilt teed ning kuulsid vastust sulaselges ladina keeles, oli nende üllatus suur. Veel rohkem üllatusid nad aga siis, kui teisel teeristil juhatati neile teed kreeka keeles ja hoopiski ehmatasid nad ära, kui kolmas kiviraidur kõnetas neid puhtas heebrea keeles. Kui juba lihtsad teetöölised klassikalisi keeli valdavad, siis mida veel siinsetest õpetlastest arvata, mõtlesid nad ja pöördusid hirmunult tagasi ega tulnud kunagi Iirimaa tarkust kahtluse alla seadma.

Ka Eesti Vabariigi aukonsulaadil, mille linti me täna lõikame, on mõnes mõttes samasugune roll täita. See on kohustus tagasihoidlikult esindada kõrgel ja professionaalsel tasemel Eesti riigi huve siin Ateena külje all. Jätkate ju oma eelkäijate, enne II Maailmasõda Ateenas töötanud aukonsuli Papadatose ja Pireuses töötanud aseaukonsuli Georgandase traditsioone. See pole vaid oma dokumente kaotanud turistide aitamine koju, see on eelkõige vastastikku kasulike majandussidemete loomine. Nii kuis enne 1940. aastat tundsid Kreeka ärimehed konsuli vahendusel huvi Eesti põlevkivi õli vastu, nii ka nüüd võiksid need suhted areneda kaubandus- ja selle kõrval ka kultuurisuhete arendamise valdkonnas. Põlevkivi pole täna ehk põhiline artikkel mille järgi Eestit tuntakse, kuid mis osutub kaubanduslikus mõttes Kreekale atraktiivseks, jääb teile endile välja uurida ja aidata seda ka töösse rakendada. Mind on saatmas grupp Eesti ärimehi. Usun, et dialoogis nendega saate peagi teada kuidas näeb välja võti edukate kaubandussuhete loomiseks.

Meie diplomaadid siin ja riigiametnikud Eestis on Teile igakülgseks abiks sisukate kontaktide loomisel, samuti olen veendunud, et leiate Eesti asja ajamisel hea vastuvõtu nii Kreekas kui ka Eestis. Bürokraatlike tõkete tekkimisel Eesti poolel, otsige üles minu e-post Kadrioru koduleheküljelt ja andke mulle sellest teada. Laisad ja ebaprofessionaalsed ametnikud saadame tööbüroode uste taha.

Soovin Teile veelkord töökat suve ja sellele järgnevaid edukaid aastaid Eesti ja Kreeka vaheliste suhete arendamisel. Soovin Teile Patricu nutikust, kreekalikku läbinägelikkust ja eestilikku jonni oma eesmärkide elluviimisel.

tagasi | kõnede arhiiv | avalehele