Kõned
Otsing kõnedest:
 
prinditav dokument

Vabariigi Presidendi tervitus Eesti-Kreeka äriseminaril Ateenas 25. mail 1999. a.
25.05.1999

Daamid ja härrad,

Olen seda riigivisiiti pikisilmi oodanud ühel väga lihtsal põhjusel: Eesti-Kreeka majandussuhete tihedus ei anna põhjust rõõmustamiseks. Suhted on küll südamlikud, kuid põhiliselt seetõttu, et majanduslikul pinnal neid peaaegu ei eksisteeri. Eesti import Kreekast ei ületanud möödunud aastal kolme miljonit USD, samal ajal kui eksport Kreekasse piirdus 2,5 milj. USD-ga.

Ja seda hoolimata tõsiasjast, et Eesti on olnud edukas nii oma majanduse kui ka poliitilise süsteemi reformimisel, sooritades nii ühe edukaima kannapöörde kogu Kesk- ja Ida-Euroopas. Enamiku valdkondade poolest võiks Eesti ühineda Euroopa Liiduga viivitamatult, kuigi aasta 2003 tundub meile realitslikuma tähtajana.

Ja siin pole tegu mitte lihtsalt tühjade unistustega: Austria välisministeeriumi poolt tellitud uurimuses järjestas Austria Majandusinstituut (WIFO) Euroopa Liitu pürgijaid ning teisi Ida-Euroopa riike majandus- ja rahandusnäitajate põhjal. Eesti sai tugeva teise koha, edestades nii vägevaid konkurente kui Ungari ja Poola. Kui tsiteerida "The Economisti", väljaannet, mida me kõik kõrgelt hindame, siis on Eesti "see väike riik, kes suutis".

Olulisemad faktid, mida igaüks meie reformidest teadma peaks, on järgmised:

1. Vastavalt Eesti põhiseadusele peab parlament vastu võtma tasakaalustatud eelarve.

2. Me rajasime oma rahareformi valuutafondi põhimõttele, kasutades fikseeritud 8:1 vahetuskurssi Saksa margaga.

3. Eesti kaubandusrežiim on üks liberaalsemaid maailmas. Eestil on toimivad vabakaubanduslepingud Euroopa Liidu ja EFTA ning suurema osaga endistest Nõukogude bloki maadest. Möödunud nädalal kiideti heaks Eesti liitumine Maailma Kaubandusorganisatsiooniga. Eesti toodete vabaturg koosneb enam kui 600 miljonist tarbijast.

4. Eesti kehtestas üldise lisandväärtusmaksu ning ühtse 26-protsendilise ettevõtte ja üksikisiku tulumaksu.

5. Välismaalastele ei seata mingeid piiranguid äriettevõtete omandamisel ega kasumi repatrieerimisel. Praegu tuleb enam kui kaks kolmandikku Eesti sisemajanduse koguproduktist eraettevõtlusest.

Euroopa Liidu osakaal on meie ekspordis 63 protsenti ning impordis 56 protsenti.
Selle eest on meile tasutud investeerijate usaldusega. Rahvusvaheline agentuur "Moody's Investor Services" andis oma 19. veebruari pressiavalduses Eesti kroonivõlakirjadele reitingu A1. 1998. aastal laekus Eestisse otseste välisinvesteeringutena seitse miljardit krooni, mis on umbes 325 dollarit elaniku kohta.

Viimasel ajal on Läänemere regioon silma paistnud ühe kõige dünaamilisema piirkonnana kogu maailmas. Mul on rõõm tõdeda, et Tallinna sadam on alati olnud arengu esirinnas. Eesti sadamaid tuntakse nende efektiivse töö ja õiglaste hinnatingimuste poolest. Lisaks sellele on Eesti pangad meie piirkonna usaldusväärseimad. Seda kinnitab ka Rootsi pankade äsjane suurinvesteering Eesti pangandusse. See ainulaadne kombinatsioon on teinud meist paljude ida-lääne või ka põhja-lõuna suunal tegutsevate ärimeeste lemmiku. Mere- ja maismaatranspordi logistika alal kuuluvad Eesti firmad kahtlemata tippekspertide hulka. Meritsi saabuvate kaupade ümberlaadimine vedudeks raudteel ja vastupidi on üks meie tähelepanuväärsemaid oskusi. Käimas on meie raudtee võimsuse suurendamine, et võtta vastu kasvavaid transiitkaubavoogusid.

On ilmselge, et Kreeka ja Eesti vahelised kaubandussidemed peaksid nüüd hoo sisse saama. Praegu on Kreeka Eesti Euroopa Liidu kaubanduspartnerite seas eelviimasel kohal, edestades vaid tillukest Luxembourgi. Ühe Hansa Liidu suurima kaubakeskusena võttis Tallinn juba kuuesaja aasta eest vastu täislastis kaubalaevu Kreekast. Sellest ajast peale on kaubandus märksa globaalsemaks muutunud, ning oleks üksnes loogiline, kui meiegi kaubandussuhted selle üldise vooluga kaasa minnes tiheneksid. Ma loodan, et see toimub juba täna. Mis veelgi olulisem - nüüd seob meid lisaks ka ühine Euroopa aade. Meri ühendab meie rahvaid kahekümnenda sajandi lõpul samamoodi nagu keskajal. Kahekümnenda sajandi lõpuaastate globaalsed suhtlemisvõimalused annavad Eesti ja Kreeka ärimeestele kõik võimalused üle kontinendi üksteisele läheneda.

Loodan, et tänane seminar paneb alguse paljudele huvitavatele ja tulutoovatele kontaktidele. Nende sõnadega tahaksin teid kogu südamest tänada selle eest, et tunnete huvi Eesti vastu.

 

tagasi | kõnede arhiiv | avalehele

© 2001 Vabariigi Presidendi Kantselei
Telefon: 631 6202 | Faks: 631 6250 | sekretar@vpk.ee
Reden Speeches Kõned Avaldused Intervjuud