Härra president,

Daamid ja härrad,

Mulle on suur au, et võin täna vastu võtta Vabaduse auhinna. Võtan selle vastu tänumeeles, kuid eelkõige võtan ma selle vastu Eesti rahva nimel.

Liberaalne Internatsionaal esindab veendumusi, mida minagi väga kalliks pean. Need on isikuvabaduse ja vaba ettevõtluse põhimõtted, kuid ka üksikisiku vastutuse põhimõtted ning põhimõte, et riik kannab vastutust oma kodanike ees ning lõpuks kanname meie kõik vastutust oma ühise planeedi ees.

Ma usun, et Eestis ning Kesk- ja Ida-Euroopas on kahel esimesel rindel palju korda saadetud: isikuvabadused ning vaba ettevõtluse põhimõte on kindlalt juurdunud. Lõppude lõpuks peab Freedom House Eestit üheks maailma kõige liberaalsemaks majanduseks. Paraku oleme me isiku õigusi tähtsaks pidades jätnud unustusse üksikisiku vastutuse põhimõtte ning põhimõtte, et riik on vastutav oma kodanike ees. Mingil määral on niisugune areng loogiline: me pidime kõik jõud vabaks laskma, et Eesti võiks end nõukogude käsumajanduse ning aastakümneid kestnud poliitilise rõhumise järel taas koguda. Ning mul on heameel teile kinnitada, et eestlased on seda vabadust täiel määral kasutanud.

Ometi oleme nüüd jõudnud punkti, kus peame endale meenutama, et ükski inimene ei ole saar. Meie ühine kohustus on anda midagi tagasi ühiskonnale, mille liikmed me kõik oleme - ning see kohustus ei piirdu maksude õigeaegse tasumisega. Me kõik peame andma oma panuse, et Eestist, et Euroopast, et kogu maailmast saaks elamisväärsem paik.

Niisugune ongi minu jaoks liberalismi olemus: me ei vaja superriiki, mis ütleks meile, mida me tegema peame. Me vajame ühiseid arusaamu üksikisiku õigustest, kuid samas ka vastutusest. Sellest, kui riik võtab nõuks hakata käskima: "sa pead tegema seda" või "sa pead tegema teist", ei ole veel kunagi midagi head välja tulnud. Kõik toimib hästi siis, kui on olemas tugev kodanikuühiskond, milles igaüks aktiivselt tegutseb - mitte käsu korras, vaid sellepärast, et tema ise seda tahab. Kui on olemas vabadus valida, vabadus töötada koos.

Veel kord - härra president, daamid ja härrad, tänan teid, et andsite mulle selle auhinna.

tagasi | kõnede arhiiv | avalehele