Armsad kaasmaalased!

Lugupeetav Riigikogu, lugupeetav diplomaatiline korpus, mu daamid ja härrad!
Kõigepealt tänan kõiki Eesti Vabariigi kodanikke kodumaal ja võõrsil, kes äsjastel valimistel kujundasid Eesti nägu järgmiseks neljaks aastaks. Teil oli valida mitme erakonna ja mitmete erakondade kavade vahel. Valisid ka need, kes valima ei läinud. See ei olnud võib-olla kõige täpsem viis oma tahte väljendamiseks, sest sellega te andsite oma naabrimehe häälele suurema kaalu. Aga ka mittevalimine on valimine, ja Eesti Vabariigi kodanike tahteavaldusena on ajaloolisse Riigikogu saali täna kogunenud need mehed ja naised, kelle kätte Eesti rahvas on usaldanud Eesti saatuse järgmiseks neljaks aastaks.

Armsad kaasmaalased, ma tänan teid.

Lugupeetav üheksas Riigikogu, ma õnnitlen teid ja soovin teile tugevat töötahet ja riigimehelikku pilku, mis ulatuks neljast aastast palju kaugemale. Rahvas on ostnud teile pileti neljaks aastaks, kuid Eesti rong kihutab palju kaugemale. Need, kes seda ei mõista, lahkuvad rongist järgmises teivasjaamas.

Lugupeetav kaheksas, eelmine Riigikogu!

Ma tänan teid südamest tehtud töö eest. Olete vastu võtnud 756 seadust - see arv kõneleb iseenda eest. Tahaksin sellele tunnustusele lisada veel midagi olulist. Maailm, milles Eesti elab, on pidevas muutumises. Maailm kasvab kokku, ta muutub keerulisemaks ja samas, uskumatu küll, ka lihtsamaks, sest valikuvõimaluste hulk väheneb. Teie seadusloometöö, lugupeetav lahkunud Riigikogu, oli keerulisem 1992. aastal valitud seitsmenda Riigikogu tööst, kuid täna avaistungile kogunenud üheksandal Riigikogul tuleb lahendada veelgi keerukamaid seadusloome ülesandeid. Lubatagu seepärast osutada olulisele puudusele meie riikluse arengus. Ükski Eesti Vabariigi seadus ei tohi rahva jaoks jääda õhku rippuma. Iga kodanik peab saama selge vastuse kolmele küsimusele: mille jaoks, mismoodi ja miks seadus. Me vajame pidevat ja ausat kahekõnet rahvaga. Niisama intensiivset kahekõnet nagu äsjase valimiskampaania ajal, kuid sisukamat, mõtlikumat ja ilma ilupiltideta. Meil on aegamisi tekkinud tugev liitlane Eesti ajakirjanduse näol. Usaldage ajakirjandusele meie kõige raskemaid ülesandeid ja ma olen kindel, et te leiate avalikus sõnas tugeva liitlase demokraatlike ja vaimsete väärtuste kinnitamisel meie riigis. Eesti ajakirjandusel on selja taga kahe ja poole sajandi pikkune traditsioon. Ta ei ole mitte kunagi ennast käsitlenud tulundusettevõttena, kes on orienteeritud turule, elunautimisele, hirmu- ja õudusjuttudele, vaid on oma ajast ees kõndinud ja koondanud maarahvast ka kõige raskematel aegadel äratundmisele Eesti riigi vältimatusest. Kui me tahame, et riik püsiks ja püsiks tugevana, peab riik toetuma usaldusele, niisiis kahekõnele, koostööle ja läbipaistvusele.

Teiseks.

Teie volituste lõppemisel peab Eesti Vabariigi siseriiklik korraldus vastama Euroopa Liidu nõuetele. Euroopa Liit ja NATO on meie kaks välispoliitilist eesmärki. See ei ole kerge väljakutse. See eeldab ennekõike meilt kõigilt, kõigilt Eesti põhiseaduslikelt institutsioonidelt pidevat õppimist ennekõike õigusriikluse tajumist, võimude tasakaalustatud lahususe mõistmist, riigi osa õiget mõistmist. Valitsus ei ole riik. Valitsus on riigi täidesaatev võim ja seadusandja järelevalve täidesaatva võimu üle on õigusriigi nurgakivi. Õigusriiklus on kahetsusväärsel kombel Eesti riigi kõige nõrgem lüli. Riik peab Eesti põhiseaduse alusel olema korraldatud selliselt, ükski põhiseaduslik institutsioon ei saaks jämedat otsa enda kätte haarata. Ma kordan veel kord meie põhiseaduse põhitõde: Eestis peab valitsema võimude tasakaalustatud lahusus. Tasakaal ja kahekõne põhiseaduslike institutsioonide vahel, tasakaal ja kahekõne riigi ja Eesti kodanike vahel. Ega mitte sportlik kihu, kes kellele ära teeb. Ammugi ei tohi lubada, et partei ja valitsus kõnelevad riigi nimel. Me teame, kuhu see välja viib. Eesti välispoliitiliste prioriteetide saavutamise esimeseks tingimuseks, Eesti püsimiseks peame tunduvalt tõhustama Eesti õigusriiklust. Mul on hea meel, et valimiskampaania saginas ei tõstatatud vajadust täpsustada meie põhiseadust. See vajab meie riikluse tugevate ja nõrkade külgede rahulikku analüüsi ja see peab olema päevapoliitika väline. Riigipeana kavatsen algatada põhiseaduse muutmist ja ma loodan, et teie konsensuslikul toetusel mu järeltulija selle ka lõpule viib.

Kolmandaks.

Rääkisin riigimehelikust pilgust, mis peab ulatuma teie mandaadist palju kaugemale. Teiste sõnadega, rääkisin valitsuse taktikalistest ülesannetest ja riigi pikaajalistest strateegilistest eesmärkidest. Oleme aastaid müünud Eesti Vabariigi uudsust ja värskust. Tänaseks on see peaaegu läbi. Oleme Euroopas juba vana tegija, on uuemaid ja värskemaid. Nüüd peame lööma kvaliteediga. Eestil on vähe loodusvarasid ja vähe tööjõudu. Ajud on need, mis peavad tulevikus meile ja meie lastele korralikku elatist teenima. Me oleme rääkinud kõrgtehnoloogilisest tootmisest. Ma olen teilt küsinud, mis on Eesti Nokia. Kuid praktilisi arenguprogramme, kui ehk "Tiigrihüpe" välja arvata, pole meil selleks olnud. Eesti haridus, välisinvesteeringud, tootmise ümberkorraldamine - kõik see peab olema suunatud sellele eesmärgile. Nokiat ei rajatud keset metsa, ta sündis Soome puusepa korralikust kirvetööst, soome töötegija töökultuurist, pikaajalisest valmisolekust arendada kõrgtehnoloogilist tootmist. Ta sündis Soome rahvuslikust tehnikakultuurist, mis väärtustas kõrgtehnoloogia kasutamist nii koduperenaise igapäevaelus kui ka tootmises. Jutt on täiesti uuest mõtlemisest, mille juurutamine saab olema uue valitsuse ja temale järgnevate valitsuste oluline ülesanne. Need on probleemid, mis ulatuvad kaugelt üle valimisperioodide, nad ulatuvad üle kümnendite. Kui meie ei oska strateegiliselt mõelda, siis pole meist turukonkurentsis naabritele konkurente ja ka kaugetele naabritele ja meie pärusmaaks jääb kiratsev areng, mis viib noored inimesed lihtsalt Eestist välja.

Neljandaks.

Ma tänan peaminister Siimanni valitsust.

Üsna varsti teen ettepaneku valitsuse moodustamiseks. Me kõik ootame sellelt valitsuselt energilisi samme, et kinnitada rahva usku demokraatlikku riigivõimu kui millessegi, mis suudab aidata lahendada keerulisi, elulisi alalisi probleeme. Loodetavasti osaleb siis järgmistel ja ülejärgmistel valimistel juba rohkem valijaid. Eesti riigivõimu prestiizhi tõstmine on nii tulevase valitsuse kui ka opositsiooni ühine ülesanne. Valitsuse ülesanne selles mõttes, et juba praegu võib ennustada rasket valitsemisaega ja keerulisi, aga loodetavasti sisulisi vaidlusi Eesti tulevikust. Oluline on tajuda, et valitsuse terviklikkuse lõhkumine selle nimel, et endale isiklikku profiiti lõigata, on ülimalt lühinägelik. Valimiskoalitsioon kas on edukas koos või kukub läbi koos. Kui ollakse ühtsesse valitsusse tulnud, siis ollakse neljaks aastaks seotud ja ükski poliitiline manööverdamine ei aita seda asjaolu varjata. Kui ollakse koos ulgumerele seilanud, tuleb pingutada, et käituda ühtse ja tervikliku meeskonnana. Ma kinnitan, et teen kõik Vabariigi Presidendist oleneva, et mis iganes uus valitsus kestaks neli aastat ja saaks rahulikult oma programme ellu viia. Ka pikemaajalisi, strateegilisi programme, mille seletamiseks ei piisa alati Aktuaalse Kaamera kümnest sekundist. Selline pikaajaline järjekindlus oleks Eestile vahelduseks vägagi elustav.

Opositsioonile, kes ja mis iganes see ka ei oleks, paneks südamele, et isiklikud rünnakud valitsuse aadressil, mis kahtlemata nõrgendavad valitsuse populaarsust, ei tarvitse tõsta opositsiooni populaarsust. Pigem väheneb usaldus Eesti riigi vastu tervikuna, suureneb pettunute hulk. Olulisem on töötada välja alternatiivprogrammid ja kus vajalik, arvustada valitsust sisuliste tegemata jätmiste pärast. Siis kujuneb välja selge valik järgmisteks valimisteks ja Eesti poliitiline elu omandab selle rahuliku, võib-olla isegi igava, veidi rutiinse vormi, mida nii hästi valdavad meie põhjanaabrid. Sisepoliitiline stabiilsus, nagu me oma põhjanaabrite poolt näeme, kasvab üle välispoliitiliseks stabiilsuseks, mis tõstab märgatavalt meie julgeolekut ja lisab optimismi tulevikku vaadata.

Mu daamid ja härrad,

kallid kaasmaalased,

lubatagu mul veel kord tänada kaheksandat Riigikogu tehtud töö eest. Üheksas riigikogu jätkab sealtmaalt, kus eelmine lõpetas. Selles avaldubki Eesti Vabariigi järjekestvus, aegade side, mis ühendab meid niihästi kaugete ohvritega ja nende unistustega, kui ka tänaste valijate ja homsete lootuste ja eesmärkidega.

Kuulutan üheksanda Riigikogu esimese istungi avatuks.

tagasi | kõnede arhiiv | avalehele