Härra President,
proua Narayanan,
ekstsellentsid,
daamid ja härrad,

mul on au olla esimene Eesti president, kes külastab Indiat. Olen küll kindel, et ma ei jää viimaseks, kuid tunnen selle eesõiguse üle seda enam uhkust, astudes esimest sammu Eesti-India tipptaseme kohtumiste pikas reas, mis tulevikus kindlasti toimuma saavad.

Mina ja mu kaasmaalased toome teile sõnumeid maalt, mis asub Läänemere kaldal, maalt, mille saatuseks on olnud elada ajaloo risttuultes. Tuhandeid aastaid on eestlased sel maal oma põlde harinud, sealt merele purjetanud ja seal oma lapsi kasvatanud. Ning ikka ja jälle on neil tulnud taluda sõdade kurjust ja võõraste impeeriumide ülemvõimu.
Meie tähtsaimaks ülestähenduseks minevikust on meie rahvaluule - möödunud sajandi lõpu suure rahvaluulekogumise tulemusel kirjutati üles enam kui miljon lehekülge. Rahvaluule kaudu ärkas eesti rahvuslik eneseteadvus. Ning see omakorda viis meid Eesti Vabariigi sünnini aastal 1918.XX sajand algas meie jaoks suure saavutusega - olime end maailma rahvaste seas kehtestanud kui võrdne võrdsete hulgas. Eestist sai Rahvaste Liidu üks aktiivsemaid liikmeid. Juba Eesti Vabariigi teisel eluaastal, 1919. aasta sügisel, käsitles ajakiri "The Estonian Review" meie riigi ja India vahelise kaubandusliku läbikäimise väljavaateid. Kuid Teine maailmasõda lämmatas meie püüdlused järsult.

Taas kord langes Eesti kahe suurriigi koloniseerimispüüete ohvriks. 1939. aasta augustis vallandas Hitleri ja Stalini vaheline kuritegelik sobing Teise maailmasõja, röövis Eestilt iseseisvuse ning tõi mõõtmatuid kannatusi kogu maailmale.

Eesti jaoks kestis Teine maailmasõda kaua - sellal kui ülejäänud osa Euroopast vabaks sai, jäime meie võõrvõimu okupatsiooni alla. Alles augustis 1991 taastasime me oma iseseisvuse ning alles 1994. aastal lahkusid Eestist viimased võõrad väed. Küllap võite siin leida paralleele oma kodumaa ajalooga.

Nii toon ma teile sõnumeid riigist, mis on ühtaegu vana ja noor, ning mis peab taastama vanu sidemeid ning samas looma uusi. Eestlaste jaoks on peamiseks tõukejõuks praegu teadmine, et poole sajandi jooksul lahutas meid ülejäänud maailmast raudne eesriie, et maailm on muutunud ning me peame maailma taasavastama, leidma oma koha täiesti uuenäolises maailmas. Siiani on see meil hästi edenenud. Ja minu visiit Indiasse on vaid üks osa Eesti võimaluste taasavastamise ülesandest. Meenutan siinkohal tänutundega, et 9. septembril 1991 tunnistas India Vabariik Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamist.

Indiasse tulles andsime endale loomulikult aru mõõdete tohutust erinevusest. India on suurriik, maailmariik. Seda mitte ainult rahvaarvu, territooriumi tohutu ulatuse ning iidse ajaloo tõttu, vaid ka oma igikestva elutarkuse ja riigitarkuse pärast, oma järjekindluse ja püsivuse pärast.Teid nimetatakse õigusega maailma suurimaks demokraatiaks.

Teie eetika on maailma alati paelunud. Käesoleva sajandi teisest kümnendist alates on eestlastel olnud võimalus lugeda oma emakeeles Mahatma Gandhi, Jawaharlal Nehru ja Rabindranath Tagore töid. Nende õpetustest õhkub austust mitmekesisuse vastu. Suured ja väikesed, nii- ja teistsuguse ajalookäiguga rahvad põimuvad selle maailma kangal kirevaks ja ainulaadseks mustriks, milles iga lõng on asendamatu. Nendest õpetustest kasvab välja ka Eesti-India tänaste suhete tagapõhi.

Täna on Eesti jaoks väga oluline integreeruda maailmastruktuuridesse. See on poliitiliste sõprussuhete loomise, kuid ka majandus- ja kultuurisidemete sõlmimise küsimus. Euroopas on meie sihiks kiire ühinemine Euroopa Liidu ja NATO-ga. Kuid laias maailmas austame me kultuuride mitmekesisust, seda ainsat õhkkonda, mis teeb võimalikuks väikese rahva ja tema identiteedi püsimise võrdsena maailma rahvaste seas.Tegelikult ulatuvad meie vastastikused suhted ajas kaugele tagasi. Juba 1797. aastal külastas Indiat Eesti päritolu meresõitja Adam Johann von Krusenstern. Alates 1818. aastast jutustasid eestikeelsed ajakirjandusväljaanded eestlastele Indiast. 1837. aastast hakati Tartu Ülikoolis õpetama sanskriti keelt, ning see kõik saavutati ilma lepinguteta, mis meie vahel tänaseks juba sõlmitud on: seega tuleb meil nüüd püüelda palju kõrgemale. Teie olete teinud esimese käigu: Tartu Ülikool on tänulik India Vabariigi suursaadiku poolt üle antud 150 hindikeelse raamatu eest. Neid suhteid tuleb meil jätkuvalt süvendada.
Seda enam, et 1920. aastatel oli India Eesti peamiseks kaubanduspartneriks Afro-Aasia regioonis ning tänane vanapõlv mäletab sellest ajast India teed ja riisi, samuti dţuuti. Eestist viidi Indiasse paberit, vineeri, alumiiniumtooteid ja đokolaadi. Tänapäeval on India oma suurusele vaatamata Eesti kaubanduspartnerite hulgas 36. kohal. Et seda muuta ning meievahelisi majandussuhteid intensiivistada, on mul kaasas ärimehed, kes on loodetavasti suutelised leidma visiidi jooksul uusi viljakaid lahendusi. Vajalikud lepingud on meil sõlmitud, nüüd on aeg sellele alusele ehitada.

Teie Ekstsellents,
daamid ja härrad.

Oleme tulnud siia, et Indiat tundma õppida. Loodame siit lahkuda teadmises, et on sõlmitud uusi suhteid ja vastastikku kasulikke kokkuleppeid. Omalt poolt tahaksin kutsuda teid Eestisse, Läänemere kaldale, maale, millest mõne aasta pärast saab Euroopa Liidu liikmesriik.Tahan Teid, härra president, Eesti nimel, Eesti delegatsiooni nimel, oma abikaasa ja iseenese nimel, tänada India eest; sõpruse eest, mida me Indiat taasavastades oleme selgesti tajunud.India Vabariigi Presidendi auks!

tagasi | kõnede arhiiv | avalehele