Kõned
Otsing kõnedest:
 
prinditav dokument

Vabariigi President Eesti-India äriseminaril, Föderatsiooni Hoone, New Delhi, 5. veebruar 1999
05.02.1999

Daamid ja härrad,

mul on rõõm siin viibida ja näha neid paljusid inimesi, kes on kogunenud osa võtma Eesti-India äriseminarist. India ärimeeste ja kaubandustegelaste erk ärivaim on laialt tuntud, ning on olnud seda juba aastasadu. Paljude sajandite jooksul on India olnud oluliseks sihtpunktiks Euroopa ärireisijatele. Ning ühe väikese rahva esindajana tahaksin ma lisada, et mind on alati hämmastanud tõsiasi, et muhameedlastest meresõitjad avastasid India esimestena, kristliku Euroopa maadeuurijad aga viimastena. Selles seoses ning poliitika aspektist vaadelduna jääb üle vaid arvata, et viimastel on ajaloo ümberkirjutamiseks lihtsalt paremad võimalused olnud.

Eesti kirjutab ümber oma ajalugu, et meil oleks tulevikunägemus. Eesti pealinn Tallinn oli kaalukaks liikmeks ühes vägevaimas kaubaliidus, mida maailm tänini on tundnud - nimelt Hansa Liidus. Tallinna vanalinn on kantud UNESCO mälestiste nimekirja just nimelt oma kunagise ja tänapäeval taas oluliseks saanud keskse rolli tõttu ida-lääne ja põhja-lõuna suunalises kaubanduses. Kaubalinna hõng on Tallinnas täna tugevam kui kunagi varem.

Eestlased on meresõitja rahvas. Meie jaoks ei ole Läänemeri kunagi tähendanud lahutavat piiri. Kuulus kirjanik ja rändur Ernest Hemingway kirjutas kunagi, et igas maailma sadamas võib kohata mõnda päikesest põlenud eesti meremeest. Ka mina tunnen seda meremeest, kellega Hemingway kolmekümnendatel aastatel kohtus. Täna on sel väitel tõesem kõla kui kunagi varem. Meie jaoks on meri suhtlemiskanal, ärikeskkond. Tallinna sadam on alati olnud arengu esireas. Rohkem kui kunagi varem on Eesti sadamad Läänemere piirkonnas tuntud oma efektiivse tegevuse poolest. Lisaks on Eesti pangad ühed kõige tugevamad meie piirkonnas, edestades tehnilise arengukõvera poolest nii Euroopa kui maailma pankasid.

See ainulaadne kombinatsioon on teinud meist paljude ida-lääne või ka põhja-lõuna suunal tegutsevate ärimeeste lemmiku. Käimas on meie raudtee võimsuse suurendamine, et võtta vastu kasvavaid transiitkaubavoogusid.

Kuigi Venemaa lähedus meile suuresti kasu toob, on meie tulevik seotud Euroopa Liiduga. Kaubavahetus Euroopa Liitu kuuluvate maadega moodustab juba 65% meie kaubanduse kogumahust. Meie juhtivateks partneriteks on Põhjamaad. Eesti integreerumine Põhjamaadega edeneb üha kiiremini. Vaid üks näide: suur osa mobiiltelefonidest, mis paljudel teist ehk olemas on, monteeriti tõenäoliselt Eestis. Mitmete soomlaste ja rootslaste ning mõne muugi rahva esindajate jaoks on Eesti-reis niisama lihtne kui ükskõik missuguse linna külastamine oma kodumaal. Eestimaad külastab igal aastal viis korda rohkem välismaalasi kui on eestlasi kokku.

Pärast seda, kui Eesti suutis taastada Teise Maailmasõja käigus kaotatud iseseisvuse - mul on väga hea meel, et härra esimees teile selgitas, et me kasutasime selles võitluses peamise relvana oma laule ja oma identiteeti - oleme saavutanud kiire ülemineku sovjetlikult plaanimajanduselt kaasaegsesse, avatud vabakaubandusühiskonda. Meie suund majanduslikule ja poliitilisele vabadusele on olnud kindel, sõltumata muudatustest valitsuses või Riigikogus, ning see on üks põhjusi, miks Eesti on koos Kesk-Euroopa maadega esimeste seas kutsutud EL liitumisläbirääkimistele.

Meie reformidel oli mitmeid olulisi aspekte:

2. Eesti põhiseaduse kohaselt peab parlament vastu võtma tasakaalustatud eelarve.

3. Me rajasime oma rahareformi valuutafondi põhimõttele, kasutades fikseeritud 8:1 vahetuskurssi Saksa margaga. Selle tulemusel on vahetuskurss 1991. aastast saadik stabiilne püsinud ja inflatsioon pidevalt vähenenud. Eesti inflatsioonitempo oli 1997. aastal 11 protsenti.


4. Kaubanduspoliitika reformimisel rajas Eesti kohe avatud ja tariifivaba kaubandusretiimi - ühe liberaalsematest kogu maailmas. Eestil on töötavad vabakaubanduslepingud - peale Türgi - Euroopa Liidu, EFTA, Läti, Leedu, Ukraina ja Tshehhi Vabariigiga. Kui arvestada kõiki Eesti vabakaubandusleppeid, siis ületab Eesti toodete vabaturg 600 miljonit tarbijat.

5. Maksukogumissüsteemi reformimisel kehtestas Eesti üldise lisandväärtusmaksu ning ühtse 26-protsendilise ettevõtte ja üksikisiku tulumaksu - seega ei tule paljudel inimestel aasta lõpul üldse mingeid tuludeklaratsioone täita. Algusest peale on riigisektor suutnud oma finantskohustused täita ning eestlasi on ergutatud usinalt töötama ja vastutustundlikult säästma.

6. Suurte riigiettevõtete erastamisel võttis Eesti eeskujuks Saksa Treuhandi rahvusvaheliste enampakkumiste mudeli, eesmärgiga saavutada väliskapitali juurdevoolu ja leida uusi juhte. Mingeid erastamisväärtpabereid ei kasutatud.

7. Välismaalastel on võimalik Eestis maad omada.

Tulemused räägivad enda eest ise. Välisinvesteeringute alal näitab 1997. aasta Maailma Investeerimisaruanne, et aastail 1989-1996 oli Eesti Kesk- ja Ida-Euroopa riikide seas teisel kohal otseste välisinvesteeringute sissevoolu poolest inimese kohta. Samal ajal on Eesti majandusruum meie ettevõtete jaoks liiga ahtaks jäämas. Eesti firmad on hakanud oma tegevust laiendama naabermaadesse. Aastal 1996-97 oli Eesti juba suurim per capita investor Kesk- ja Ida-Euroopa riikides.

Läänemereregiooni on juba toodud ning tuuakse veelgi eeskujuliku regionaalse koostöö näiteks nii Euroopas kui ka väljaspool. Siin ennustatakse kaubavahetuse kasvu kuni 80 protsendi ulatuses, mis on juba võrreldav omaaegse Kagu-Aasia tiigrite turuga. Ja regiooni võimalusi on märgatud. Nimetagem siin kaht suuremat projekti: Soome "põhjadimensioon", mis edendab Euroopa Liidu suhteid naaberregioonidega, eriti Loode-Venemaaga, ning rõhutab just nt Eestit ja Peterburi ühendavat infrastruktuuri.

Kokkuvõtteks: Eesti asub regiooni keskmes, mille turg ulatub 80 miljoni tarbijani, kui lugeda üksnes Skandinaaviamaid ja Loode-Venemaad. Ning Eestist on saanud usaldusväärne kaubanduspartner ning dünaamilise arengu tugipunkt selles piirkonnas. Loodan, et India ärimehed avastavad tänasel äriseminaril enda jaoks Eesti tõeliselt. Loodan, et selle ürituse tulemuseks on palju huvitavaid ja kasulikke kontakte. Nende sõnadega tahaksin avaldada teile oma kõige siiramat tänu selle eest, et tunnete huvi Eesti vastu.

 

tagasi | kõnede arhiiv | avalehele

© 2001 Vabariigi Presidendi Kantselei
Telefon: 631 6202 | Faks: 631 6250 | sekretar@vpk.ee
Reden Speeches Kõned Avaldused Intervjuud