Kindral Clemmesen,
kõrgeausused,
daamid ja härrad!

Julgeolek on kallis kaup ja julgeolekut ei ole kunagi liiga palju. Eesti-, Läti- ja Leedu-taoliste väikeriikide suhtumine oma julgeolekusse on pealegi tihti ebalev. Sõnaohtra enesekindluse kõrval esineb pahatihti ka üleolevat õlakehitust. Selle sisuks on kujutelm, justkui ei oleks väikeriigil mõtet oma vähest raha kulutada enesekaitsele. Või siis kanapime veendumus, et julgeolekut kindlustavad sõbralikud partnerriigid, kui selleks peaks vajadus tekkima. Vähesed tajuvad, et sellest, kuidas Eesti või Läti või Leedu oma julgeolekukohustustesse suhtuvad, sõltub meie riikide püsimine või mittepüsimine, meie laste, emakeele, kultuuri ja isamaa tulevik. See sõltub niisiis otse sellest, kuidas oskame arvestada Euroopa ja maailma julgeolekuarhitektuuri, kuivõrd oskame ja tahame anda oma panust sellesse.

Julgeolek on jagamatu rikkus ning seda tuleb kasvatada tihedas piirkondlikus koosmeeles. Eesti ja Läti ja Leedu ülesandeks on oma võimete piirides tagada julgeolek Balti regioonis, ilma milleta ei ole mõeldav stabiilne Euroopa. Seesugust tulevikku saame kujundada koostöös oma partneritega eeldusel, et meil on selleks piisav tahe. Kõik algab tahtest. Me võime ja tahame ise valida, milliste rahvusvaheliste julgeolekusüsteemidele toetuda. Eesti, Läti ja Leedu on kindlalt väljendanud oma soovi saada Põhja-Atlandi Alliansi liikmeks. Ja me tahame ise endale võtta vabatahtlikke kohustusi selle eesmärgi nimel. Ja võtamegi. Tõsi, ülesanne on keeruline. Erinevalt näiteks Poolast või Ungarist tuli kolmel Balti riigil alustada altpoolt nullpunkti: okupatsioonivõim oli meie kaitseväed hävitanud ning sõjavägi ja väeteenistus tähendasid pikki aastaid impeeriumi teenistuses olevat väärastunud sõjanduspoliitika masinavärki ja ideoloogiat.

Vaevaline areng on tänaseks toonud meile esimesi tulemusi rahvusvahelises koostöös rahutagamisoperatsioonidel. Meie pilgu all nüüd tööd alustav Balti Kaitsekolledz - ja ilmumist alustav ühine sõjandusajakiri "Baltic Defence Review" - on näited tänasest kaitsetahtest.

Selliste sammudega aitame kindlustada oma riiklikku iseolemist, regionaalset stabiilsust ja anname oma panuse globaalse julgeoleku tugevnemisele.

Tahan esile tõsta meie partnerriikide abi selle uue kooli käimapanekul, ja avaldada siirast tänu kooli esimesele rektorile, Taani kindralile Michael Clemmesenile. Ühtlasi soovin kogu koolile, nii õppejõududele kui õppuritele meeles pidada, et teie järgi hakkavad joonduma selle kooli edasised aastakäigud. Tundke endal nende nõudlikku pilku, tundke oma vastutust tuleviku ees!

Tänan!

tagasi | kõnede arhiiv | avalehele