Kõned
Otsing kõnedest:
 
prinditav dokument

Vabariigi Presidendi Uusaastakõne 31. detsembril 1998
31.12.1998

Armsad kaasmaalased!

Jälle kord koputan teie uksele ja astun teie hulka, et soovida teile head uut aastat. Tahan teid kõigepealt tänada teie usu ja usalduse eest. Aitäh teile kõigile, kes õnne soovisid aasta eurooplaseks valimise puhul: see on teie saavutus, ja nii ma ka kirjutasin rahvusvahelisele zhüriile: "Näen teie otsuses ennekõike tunnustust Eesti rahvale, kes oma iseseisvuse tagasivõtmise järel valis kõige kiirema, järelikult ka kõige raskema tee oma riigi taastamiseks."

Teie usaldus annab jõudu, aga teie usaldust on ka raske kanda nii teie kui maailma ees. Usalduse aluseks on aus kahekõne. Olen öösiti istunud arvuti taga ja püüdnud vastata teie kirjadele. Neid on tulnud Kadrioru koduleheküljele igasuguseid, kõigist maakondadest ja maailmajagudest. Mõni ei ole uskunud, et ma ise vastan. Tallinna noorpoliitik Jaan, euroskeptik, nagu ta ennast nimetas, saatis mulle raamatu ja kontrollis takkajärele, kas ma raamatut olin lugenud ja ikka ise teie kirjadele vastan. Vastan küll, miks ei vasta. Keegi teine ei pääsegi mu koduleheküljele ligi. Ja ennekõike vajan mina kahekõnet teiega. Köögilauaäärset lihtsat kahekõnet, kus me oma muresid ei varja ja oma elu ei sarja, vaid asju nimetame nende õigete nimedega, olgu nad siis head või halvad. Olen teile kõigile tänulik selle usaldusliku kahekõne eest, ja kõigi meie kohtumiste eest: see annab jõudu.

Näete, juba teist korda on juttu sellest, et usaldus annab jõudu.

Me vajame jõudu. Me vajame Eesti ühendatud jõudu kahel põhjusel. Esiteks, eelolev aasta kujuneb maailmas majanduslikult ja poliitiliselt raskeks. Maailm muutub, ja tihtipeale Eesti poliitika märkab seda hilinemisega. Teiseks: Eesti poliitilised kogemused ei ole kuigi suured. Maailma probleemid võivad Eestis valusasti võimenduda. Võivad, aga ei tarvitse, kui me oskame ära tunda nii oma nõrku kui tugevaid külgi ja rakendada arukaid lahendusi.

Möödunud aasta vähendas Eesti enesekindlust. Meil oli küll pangapettusi, küll ärastamisi, küll ametiseisundi kuritarvitamisi. Kohtud töötavad aeglaselt, süü hajub ja nii kaotabki riik inimeste silmis usaldusväärsust. Igaüks teist on ju märganud, et rumalus või pettus jääb pikapeale nimeta, muutub anonüümseks ja määritakse riigile kaela. Ärge laske enda ja riigi vahele kiilu lüüa! Riik olete ennekõike teie ise: seda on oluline meelde tuletada üheksa nädalat enne valimisi. Teie sõnastate oma mure, teie nõuate oma erakonnalt ja kandidaadilt sellele lahendust. Kuid lahendust ei taga pelgalt lubadus, määrus ega seadus, vaid kõigepealt ikkagi riik, kes on haldussuutlik ja võimeline seadust ellu viima.

Niisiis soovin teile uueks aastaks, et meil tugevneks õigusriik. Et te tõepoolest tajute oma riigi tuge ja kaitsvat katust.

Teiseks soovin, et meil oleks tugev rahvas. Käesoleval aastal Kadriorus koos käinud Akadeemiline Nõukogu on püüdnud avaldada oma töö kokkuvõtte. Selles juhitakse tähelepanu Eesti demograafilise olukorra tõsidusele ja vähesele tööle uute kodanike integreerimisel. Ka siin on tulevik teie kujundada. Me kas toetame peresid, kus sünnivad lapsed, või tunnistame omaenese saamatust. Me kas toetame asustust ja ettevõtlust maal, väljaspool Tallinnat, või suurendame Eesti-siseseid sotsiaalseid pingeid. Me kas õpetame venekeelses koolis lapsi Eestimaad armastama, või poeme iseenese teokarpi. Kõik kolm tegu tähendavad vastuvoolu ujumist. Nad tähendavad väärtuste ümberjagamise asemel uute väärtuste tootmist, kiirtulu asemel hoopis kulutusi. Aga samas tähendavad nad ka teie tahet vaadata ninaotsast kaugemale ja kõnelevad teie usust Eesti Vabariiki ja meie rahva tulevikku.

Ning kolmandaks soovingi, et meil kõigil oleks kindel tulevik. Selle soovi täideminek on seotud eelmise kahega. Peame ennast hoidma ahvatlustest kaasa minna lubadustega, mis ei ole teostatavad. See ei tule kergesti. Eestis ei ole mitte kunagi mitte midagi kergesti tulnud. Kuid meil on meie rahvas, kes tahab ka järgmisel aastatuhandel elada, tegutseda ja oma riiki pidada siin Läänemere rannikul Eesti emakeelt kõneldes. See õnnestub juhul, kui oskame oma isiklikud huvid ja eesmärgid koondada ühiskonna liitunud huvideks ja eesmärkideks. Ja üheskoos tegutseda, - visalt ja jonnakalt - nende saavutamiseks. Selleks ja ainult selleks riiki peetaksegi, et ta puudutaks, toetaks ja vajadusel kaitseks igat inimest üksikult ja kogu rahvast koos.

Uus aasta tähendab meile valimisi ja uut Riigikogu. Valimised on demokraatia ja iseseisvuse eksam. Ka iseseisva mõtlemise, iseseisva tahte kullaproov, mille abil igaüks teist saab ühiskonda kujundada, liituvad huve sõnastada ja valitsusele ülesandeid püstitada. Ärge jätke oma õigust ja võimalust kasutamata. Ärge valige õhumulli. Küsige enda käest, millisena tahate Eestit näha nelja, kümne või viiekümne aasta pärast. Ja seejärel valige välja see mees või naine, kes ausalt ja omakasupüüdmatult kaitseb riigimehelikult meie kõigi liitunud huve Toompeal. Uskuge, need inimesed, kes tahavad Eestit tõemeeli üles ehitada, on meie seas olemas. Meie kui valijate ülesanne on need inimesed üles leida ja tööle kutsuda.

Armas rahvas,

soovin igaühele üksikult ja teile kõigile koosmeelselt Eesti hüvanguks ausat ja töökat aastat, õnnelikku uut aastat!

 

tagasi | kõnede arhiiv | avalehele

© 2001 Vabariigi Presidendi Kantselei
Telefon: 631 6202 | Faks: 631 6250 | sekretar@vpk.ee
Reden Speeches Kõned Avaldused Intervjuud