Härra President Ulmanis,
lugupeetud proua Aina Ulmane,
härra President Valdas Adamkus,
härra ekspresident Brazauskas,
ekstsellentsid,

mu daamid ja härrad ning ennekõike minu Läti sõbrad!

Lubage mul üle anda Eesti rahva südamlikud õnnitlused Läti Vabariigi 80. aastapäeva puhul.

Ilmasõjas laastatud Euroopa pere kaheksa aastakümne taguse viljakuse tähistamise järg on jälle jõudnud meie Läänemere kaldale. Üheksa kuud tagasi, 24. veebruaril, põhjamaiselt kargel päeval nagu tänagi, tähistas oma 80. aastapäeva Eesti Vabariik. Nüüd on Läti pidu. Tavakohaselt on täna lipuehteis ka Eesti. Et tähistada Läti riigi, meie lähima naabri, 80-ndat aastapäeva. Läti rahva pidu toob rõõmu ka eestlaste südamesse. Meie riikidel kui Euroopa lastel ja kõige lähedasematel naabritel on palju sarnast, mis ühendab ja teineteise mõistmist hõlbustab, aga on ka erinevat, mis meie ühist Euroopa kodu tunduvalt rikkamaks muudab. Paradoksaalne on tõdeda, et oleme jõudmas tagasi koju, kust meie tegelikult kunagi lahkunudki pole.

Sünnipäevadel on tavaks heita pilk tagasi: hinnata ja analüüsida tehtut, otsida juhuslikke seoseid, anda vastuseid ikka ja jälle kerkivatele pakilistele küsimustele. Nagu Eestiski tehti seda Lätis innukalt aastapäeva eel ning jätkatakse kindlasti veel pärast peosära kustumist.

Oma lühikeses tervituses soovin põgusalt peatuda vaid tänasele pidupäevale eelnenud aastal Lätis, mis oma katsumuste ja proovilepanekutega kauaks rahva mällu jääb. Meelekindlus, millega suutsite näidata, et ei murdu ei välissurve ega siseraskuste kiuste, on võitnud laia rahvusvahelise tunnustuse. See oli kahtlemata väga raske aasta, kuid me uskusime, et Läti ei vannu alla.

Teie edusammud on innustanud teisigi Euroopa Liidu kandidaatriike, nende hulgas Eestit. Olen kindel, et Läti rahvas hindab kõrgelt hiljuti Euroopa Komisjoni raportis antud hinnangut riigi edusammudele nii majanduse kui ka poliitika vallas. Hiljutises vestluses Euroopa Komisjoni välisasjade voliniku Hans van der Broekiga 5. novembril Brüsselis sain kinnitust raportis toodud seisukohtade paikapidavusele ja väljendatud mõtete siirusele. Läti on olnud väga edukas ja seda edu saab peagi kroonima kutse ühinemisläbirääkimistele, Läti on ainus riik, kes võib 1999. aastal liituda läbirääkimiste esimese ringiga.

Eesti on olnud Läti järjekindlamaid toetajaid ja kavatseb seda olla ka edaspidi. Palju õnne, Läti! Tarmukust ja kindlat meelt meie mõlema rahva ees seisvate eesmärkide saavutamisel!

Härra Ulmanis, lubage mul üle anda teile kingitus Eesti rahva poolt: Eesti kunstniku Rait Präätsa taies "Kahekõne". Sümboliseerigu see kunstiteos, milles võib näha Läti ja Eesti lipu värve, meie rahvaste ajaloolist lähedust ja soovi olla alati kahekõnes: öelda ise ja kuulata sõpra!

tagasi | kõnede arhiiv | avalehele