Härra President,
austatud proua Kučan,
daamid ja härrad!

Meil kõigil on hea meel tervitada Teid, härra President ja proua Kučan ning kogu Sloveenia delegatsiooni siin Tallinnas Mustpeade vennaskonna majas.

Meie riikide areng on kulgenud rööbiti ja rinnuti. Sloveenide ja eestlaste identiteeditunne oli see tugev substants, mis leidis endale poliitlise vormi ja murdus lõpuks esile taastatud riikluse kujul.

Täna on Eesti Eesti ja Sloveenia Sloveenia ning keegi ei pea neid näpuga kaardilt otsima. Keegi ei aja enam Eestit Islandiga või Sloveeniat Slovakkiaga segi.

Ja ometi seisame jälle alguses. Nii Sloveenial kui Eestil on välispoliitiliseks prioriteediks täisliikmeks saamine Euroopa Liidus ja NATOs. Kui Euroopa poliitika-klassikast on tuntud lause, et välispoliitika on iga riigi sisepoliitika jätk, siis lubatagu siin söögilauas meelde tuletada, et need klassikud on sündinud suurriikides ja hellitatud suurriiklikust muretusest. Väikeriikidele, nagu seda Eesti ja Sloveenia kahtlemata on, see lause ei kõlba. Väikeriikidele määrab nende välispoliitika ka sisepoliitika, sest välispoliitika määrab lihtsalt ja brutaalselt hamletliku põhiküsimuse: kas olla või mitte olla.

Kahekesi on seda morni tõde lõbusam kogeda kui üksi, ja mitmekesi veel lõbusam, kui kahekesi. See ongi Eesti ja Sloveenia solidaarsuse ja hingelise läheduse alus ning ette rutates on see ka põhjus, miks näen väikeriikidel hoopis suuremat osa Euroopa Liidus, kui seda praegu arvatakse. Siit on ka mõistetav see siiras huvi, millega oleme jälginud Sloveenia liitumisläbirääkimisi Brüsselis. Me hoiame teile pöialt, nii nagu teie hoiate pöialt - või mida iganes Sloveenias hoitakse - Eestile. Ja samas kasutan juhust meelde tuletada: läbirääkimised ei tähenda mitte niivõrd oskuslikke läbirääkijaid, kuivõrd kodutööd. Euroopa Liit tähendab kõigepealt kvaliteeti. Igapäevase elu kvaliteeti. Demokraatia kvaliteeti. Turvalisuse ja sotsiaalse stabiilsuse kvaliteeti. Oma riigi ja riigi halduse kvaliteeti. Seda ei saavutata suure suuga, vaid igapäevase rutiinse tööga. Eestil on selles mõttes lai tööpõld alles ees, ja ma oletan, et ka Sloveenial. Meie ministrite töövisiidid, meie parlamendiliikmete läbikäimine, lõpuks Teie enda riigivisiit, armas president Kučan, ei ole protokolliline menuett, mille tantsimiseks meil kummalgi ei ole aega ega ka tahet, vaid üks olulisi võimalusi teineteist selles kodutöös toetada ja teineteiselt kiiresti õppida.

Teist keelt ja teist loogikat tuleb rakendada NATO laienemist käsitledes. Totalitarismi kokkuvarisemise järel Euroopas on NATO omandanud uue rolli. See on demokraatliku arengu, stabiilsuse ja tulevikukindluse tagaja. Igal riigil, olgu suurel või väikesel, on õigus valida julgeolekustruktuur oma tahtmise järgi. Ei ole riiki, mis oleks liiga väike, ei ole riiki, mis oleks liiga kauge, et kuuluda NATOsse. Nii Sloveenia kui Eesti on langetanud oma suveräänse otsuse NATO kasuks. Me teeme, mis suudame, et järgmise aasta aprillis toimuv Washingtoni tippkohtumine tooks NATO lähemale nii Eestile kui Sloveeniale. Möödunud aastal Madridis alanud laienemisprotsess peab Washingtonis leidma veenva jätku. Mul on hea meel, et paljud analüütikud on kasutusele võtnud mu ammuse nägemuse, et lääne-ida suuna kõrval peab NATO ennast tasakaalustatult laiendama ka põhja-lõuna suunas. Poliitika kunst ongi tasakaal. Euroopa fenomen ongi tema avatus kõigisse ilmakaartesse.

Ja lõpuks lubage mul öelda, kui suur õnn see on, et meie kodumaad on väikesed riigid ja me mõlemad oleme väikeriikide presidendid. Tahan seda ikka ja jälle rõhutada, sest vähemalt Eestis - ma ei tea, kuidas Sloveeniaga on, - leidub alati kõhklejaid ja ahastajaid, keda tõukab takka veider mõttestereotüüp. Umbes nii: "Küll me juba teeksime, aga me oleme ju nii väikesed!" Meil tuleb neile selgitada, et just väike on kaunis; et just väike on osav; et just väike on kiire õppima ja õpitut teoks tegema. Väike riik suudab palju kiiremini reageerida välistele muutustele; ta suudab kiiremini iseennast, oma majandust ja, mis kõige raskem, oma mõttelaadi uuendada. Ja kui meie kvaliteet on hea, kui meie seisukohad põhinevad põhimõtetel, millest me ei tagane, on maailmal väga ebamugav neid tähelepanuta jätta. Väikeriigid on maailmas ülekaalus, - mitte ainult arvuliselt, vaid elanikkonna poolest. See on suur väärtus. Mis oleks väikeriikide missioon Euroopas, maailmas? Väikeriigid võivad Euroopa Liidus ja teistes koostööstruktuurides lisada oma identiteeditunnetust, nad võivad mõjustada tasakaalustamise suunas suurriikide suhteid. Sellest me kõnelesime juba Ljublanas, sellest kõnelesime Sloveenia parlamendi esimehe Janez Podobnikuga Kadriorus, ja sellest oleme kõnelnud Teiega täna, - eriti täna, mil maailm on muutunud karmimaks, pragmaatilisemaks ja ebakindlamaks.

Härra president,

mäletan Teie maad ja koguni maa-alust Sloveeniat, mäletan kolme mäetippu ja Aadria päikest, ennekõike aga seda seletamatult kodust tunnet, mis meid kõiki valdas riigivisiidi ajal Sloveeniasse. Ma tahaksin, et Teie vastukülaskäik talve-eelsesse Eestisse jätaks Teie ja proua Kučani südamesse niisama sooja mälestuse. Kohe sirutub mu parem käsi välja, et tõsta klaas Sloveenia rahva ja riigi, Sloveenia presidendi ja proua Kučani terviseks!

Palun kõigil tõsta klaas Sloveenia auks!

tagasi | kõnede arhiiv | avalehele