Teie Ekstsellents, härra president Süleyman Demirel,
Lugupeetud proua Demirel,
Ekstsellentsid,
Minu daamid ja härrad!

Südamlik vastuvõtt Türgimaal on liigutanud kõiki meid, kes me Eestist teile saabunud oleme. Mul on hea meel selle üle, et olen siin juba teisel ametlikul visiidil ja saan niiviisi ise üle anda oma õnnitlused Türgi aastapäeva puhul. Kõnelused teiega, härra president, andsid võimaluse kõrvutada meie riikide olukorda ja välispoliitilisi seisukohti, kavandada mõlemapoolselt olulisi samme lähemaks tulevikuks. Paljudel kohtumistel on Eesti tänulikult kogenud Türgi siirast suhtumist, teie avameelsust ja sümpaatiat.

Tahan teile kinnitada, et sügavat sümpaatiat teie maa vastu tunneb omalt poolt ka Eesti. Jälgime tähelepanu ja huviga teie julget ja enesekindlat poliitikat, eriti tegevust NATOs. Olete oma regioonis julgeolekupoliitika ja demokraatia eelpostiks, teie kaudu on Õhtumaa saanud kinnitust demokraatia võimalikkusest islamimaailmas. Me teame, et demokraatia on lihtne ainult kui idee. Tegeliku eluna on demokraatia hoopis keerukam. Teie edusammud, see koht, mille olete omandanud tänases keerulises maailmas, tõestab ometi, et teie valitud tee on kindel.

Ka minul isiklikult on Türgi ja oma hea sõbra Süleyman Demireli vastu sügavad ja siirad tunded. Võin rahuloluga nentida, et Türgi Vabariigi ja Eesti Vabariigi vahekorrad on head, need ulatuvad tagasi juba 1920. aastaisse. Teise maailmasõja ajal oli Türgi üks neid riike, kes ei tunnustanud Eesti okupeerimist punaarmee, Saksamaa ja siis uuesti punaarmee poolt. Türgi oli üks esimesi, kes taastas diplomaatilised suhted Eestiga kui olime omal maal iseseisvuse faktiliselt taastanud. Ka on jõudsalt edenenud meie riikidevaheliste suhete õiguslik baas ning edenemas keeruliste rahvusvaheliste majandusolude kiuste meie majandusalane koostöö. See kõik peegeldab tagajärge sellest, et Eestil ja Türgil on ühised väärtused ja sarnased välispoliitilised prioriteedid. Türgigi on otsati andnud oma osa sellesse killustikku, mida nimetame Euroopaks, Euroopa on killukeste haaval kokku pandud idee. Kuid Türgi koondab peale selle endasse kõike seda, mis on siin eelnenud Euroopale.

Türgi on meile alati olnud rahu ja stabiilsuse promootor selles regioonis. Kahtlemata ei saa alahinnata Türgi rolli NATOs ja otsuste juures, mida NATO on teinud Balkani suhtes ka viimastel keerulistel nädalatel. Eesti toetab NATO resoluutset tegevust ja näeb endistviisi oma välispoliitilise prioriteedina liitumist NATOga. Kriitika, mida alles hiljaaegu on väljendanud Venemaa peaminister Primakov, et NATO ei tohi laieneda endise "punase joone" taha, s.o. endise Nõukogude Liidu territooriumile, meid ei puuduta, sest Eesti Vabariik pole kunagi kuulunud N. Liitu. Seda on oma mittetunnustamispoliitikaga rõhutanud ka Türgi. Ning meile on toetuspunktikas ka Teie riigivisiidi ajal öeldud sõnad Tallinnas, et igal riigil olenemata ajaloost või geograafilisest asendist on õigus valida julgeolekupoliitilisi garantiisid. Türgi toetusele on Eesti alati võinud kindel olla.

Meie sõbralikke suhteid ja poliitilist partnerlust võime vastastikku pidada eelpostiks lõunas ja eelpostiks Baltoskandias. Tegemist on olemasoleva poliitilise reaalsusega, paraku alahinnatud jõudimensiooniga Läänemerelt Musta ja Egeuse mereni. Euroopast on harjutatud mõtlema ida-läänesuunalistes terminites. Meie ülesanne on rahvusvahelisse teadvusesse kinnistada ka põhja-lõuna telg ning meie oleme valmis sellega tegelema.

Teile, kallid sõbrad, on mul seda lihtne rääkida, tean, et mõistate mind. Eesti rahvas tunneb ja mõistab Türgimaad ja türklasi juba ammustest aegadest. Türgi tähendab meile ühekorraga eksootikat ja lähedust, mis kokku tähendavadki kultuuritutvust. Eesti lugejatele on vahendatud türgi ilukirjandust, luuleklassikust Yunus Emrest kuni moodsa tipp-prosaisti Yaşar Kemalini. Üheks põhja-lõuna telje väljenduseks on seegi, et Eesti Apostliku Õigeusu Kiriku patriarh on ju Konstantinoopolis.

Olen veetnud rikkad päevad teie maal. Nagu ütleb türgi poeet Fazıl Hüsnü Dağlarca (Ly Seppeli tõlkes): "Mõistmine / On rännak / Teise / Maal."

Mu daamid ja härrad, Eesti soovib Türgi Vabariigile, kõigi türgi rahvaste lipulaevale edu ja õnne.

Türgi ja türklaste auks!

Palun tõsta klaasid: teie terviseks, härra president ja proua Demirel.

tagasi | kõnede arhiiv | avalehele