Kallid õpilased!
Armas õppiv Eesti!

Täna ma tahan rääkida sinuga, kes sa lähed esimest päeva kooli, ja teiega, kes te lähete kooli viimast aastat. Tahan rääkida lastevanematega, kes saadavad kooli oma lapsi, ja õpetajatega, kes lapsi vastu võtavad.

Miks ma kõigi teiega korraga rääkida tahan?

Täna lähevad esimest korda kooli need lapsed, kes on sündinud iseseisvas Eestis. See puudutab meid kõiki, puudutab nii südant kui mõistust.

Esimene september on Eestile olulisem päev kui esimene jaanuar. Täna te, armsad õpilased ja õpetajad, alustate taas ühe uue kivirea ladumist meie riigi ehitamisel. See töö - oma riigi ehitamine ja kindlustamine - ei lõpe iial. Täna algav uus rõõmus tööaasta vormib homset Eestit. Olgu müürikivid mõrata ja loodis, et meie ühine kodu, Eesti riik, mitte kiiva ei kisuks.

Õpihimuline rahvas on tugev rahvas. Haritud rahvas on tugev ka siis, kui ta on arvult väike. Õppiv Eesti on tugev Eesti.

Teie ülesanne, armsad õpilased kõigis Eesti koolides, teie ülesanne on alustada uut õppeaastat selge teadmisega, et Eesti tugevus või nõrkus, vastupidavus või hääbumine hakkab sõltuma, õieti juba sõltubki teie tänasel valikul: kas õppida hästi või lüüa luuslanki. Mina mõistagi eelistan õppimist, ma armastan õppida, sest ma tahan elada haritud ja tugevas Eestis.

Eesti koolil on sadadesse aastatesse ulatuv ajalugu. Ei maksa unustada sedagi, et enne klassituba ja koolmeistrit õpiti kodus ema ja isa, vanaema ja vanaisa käe all. Vanem põlvkond andis oma elukogemused ja kutseoskused edasi nooremale põlvkonnale. Kutsekoole siis polnud, meistreid oli alati.

Tänapäeva maailm on aga palju keerulisem ja see maailm nõuab, et kool töötaks kui kellavärk. Ei tohi minutitki maha jääda, pigem tuleb pool minutit ees käia. Eesti kool ei tohi lodevaks muutuda.

Armsad õpetajad!

Möödunud nädalal Kihnul öeldi mulle, et Kihnu saar vajab püsimiseks kolme asja: kooli, kirikut ja sadamat. See on liigutavalt lihtne ja selge kokkuvõte. Niisama selge on ka teie kooli ja Eesti koolisüsteemi ülesanne: anda kõigile kooliealistele Eesti-keskne haridus. See algab algkoolis ja lõpeb ülikoolis. Eesti kool peab alamastmest alates olema nii tugev, et mistahes külakoolis alustanud andekas õpilane jõuab oma tahtejõuga ülikoolidiplomini välja. See eeldabki tugevat vundamenti. See eeldabki väga heas eesti keeles koostatud õpikute süsteemi, sellist õpikute ringi, mis toetavad üksteist ka erinevate õppeainete puhul. See eeldab korralikku komplekti Eesti-ainete õpikuid nii eesti kui vene õppekeelega koolidele. See eeldab väga tugevat, aga mitte kiuslikku eesti keele õpetust vene koolides.

Igal normaalsel riigil on vähe raha. Seetõttu kutsun Eesti ärimehi senisest veelgi jõulisemalt osalema Eesti hariduselu, Eesti kooli toetamisel. Õpetajate koolitamine, toetused heade õpikute kirjastamiseks, ehitusfirmade vähempakkumised uute koolimajade ehitamiseks või praeguste uuendamiseks toovad kasu palju kindlamalt kui börsimängud.

Armsad õpilased!

Olen teile väga tänulik kahekümne tuhande kirjandi eest, mida saatsite aasta tagasi väljakuulutatud kirjandivõistlusele "Kodu kauniks miks ja kuidas". Pean seda möödunud aasta üheks olulisemaks kultuurisündmuseks Eestis.

Kodu kaunistamine ei lõpe kunagi. See ei ole kampaania, vaid pidev ja ka lõbus tegevus. Sest nagu kirjutas Viljandi Maagümnaasiumi abiturient Kaido Kahar: "Kampaania ei suuda midagi radikaalselt muuta, kuid seda suudab kasvatus, mis ongi kogu probleemi lahendus."

Tegutsegem siis ühiselt edasi - kauni kodu, kauni kooli, kauni Eesti hüvanguks. Sellest sünnib Eesti armastus.

Soovin teile, nagu mullugi, küsimisjulgust ja avastamistahet. Kõige ilusam kingitus, mida võite oma õpetajale teha, on käsi püsti ajada ja küsida, küsida, küsida.

Õppiv Eesti on tugev Eesti. See on meie ainus võimalus.

tagasi | kõnede arhiiv | avalehele