Annan I klassi Maarjamaa Risti Prantsuse Vabariigi suursaadikule Eestis 1994-1998 Eesti riigile osutatud teenete eest.

Millised on Prantsusmaa teened Eestile?

Üldine poliitiline toetus Eesti välispoliitiliste eesmärkidele on olnud "vankumatu". Eesti välispoliitika prioriteedid on ühineda Euroopa Liidu ja Natoga ning ilma Prantsusmaa toetuseta poleks viimastel aastatel sündinud kaalukaid ja meile positiivseid otsuseid EL ja Nato laienemise kohta.

Prantsusmaa tuge oleme tundnud kogu iseseisvuse aja, peale iseseisvuse taastamist oli Prantsusmaa esimene riik, kes kutsus Eesti riigipea riigivisiidile. Prantsusmaa välisminister oli see, kes edastas Eesti avalduse liituda Ühinenud Rahvaste Organisatsiooniga, Prantsusmaa tugi osutus üheks määravamaks hetkel, mil meid võeti Euroopa Nõukogu

täisliikmeks, samuti ka Lääne-Euroopa Liidu assotsieerunud partneri staatuse omistamisel. Töised kontaktid kahe riigi poliitikute vahel on loomuldasa muutunud efektiivseks rutiiniks (Eesti välisminister Ilves Pariisis 28.10.97, eurominister Pierre Moscovici Tallinnas 3.-4.12.97).

Kahepoolsete suhete areng suursaadiku vahendusel. On viidud lõpule riikidevaheliste majandusalaste baaslepingute sõlmimine, mis on oluliselt soodustanud majandusalast koostööd. Parafeeritud on Eesti ja Prantsusmaa vaheline isikute tagasivõtu leping, mis avab tee viisavabaduse kehtestamisele.

Konkreetne abi Eesti arengule. Siin on parimaks näiteks Prantsusmaa abi Eesti piirivalvetehnikale. Piirikaitsekeskuse avamisel seisime suursaadik Faure'iga kõrvuti Alatskivil 25. juunil s.a. Prantsusmaa panus on Eesti tugeva idapiiri ülesehitamisel tuntav. Sellega oleme koos ehitanud Euroopa Liidu tulevast idapiiri, mille rahvusvaheliseltki tunnustatud töökindluses tol päeval võisime üheskoos veenduda. Meie Prantsuse partner on selle abiga lisanud materiaalse mõõtme poliitilisele retoorikale.

Konkreetsed sammud on ka Tallinna Veepuhastusjaama osonaatorite väljaehitamise, Paldiski lasteaia keskküttesüsteemi ehituse, Tallinna Lennujaama kaasajastamise jpm toetamine.

Konkreetse koostöö näiteks, mida eriti tahan rõhutada, on ka Prantsusmaa toetus prantsuse kultuuri tutvustamisel Eestis. Prantsuse Lütseum on tunnustatumaid eliitkoole Eestis. Töötab Prantsuse Instituut. Eriti märkimisväärne on Prantsusmaa huvi toetada prantsuse filoloogia õpetamist Tartu Ülikoolis, Prantsuse Vabariigi rahalise abiga on valmimas vana trükikojahoone ümberehitus uueks ülikooli keelekeskuseks. Prantsuse Kultuuri Keskus osaleb tuntavalt meie kultuurielus, keskus on avanud infobüroo. Rahvusraamatukogus on avatud prantsuse kirjanduse saal.

Kogu Eesti kultuuriajaloo vältel on Prantsusmaa olnud eestlastele tõmbejõuks, kummalisel kombel aidanud meil leida enese identiteeti saksa ning vene lausmõjude vahel. Meenutagem või prantsuse kultuuri propageerinud nooreestlaste üleskutseid sajandi alguses jääda eestlasteks, kuid saada eurooplasteks. Ja päris kindlasti on nüüd, sajandi lõpus, kui oleme teel Euroopa Liitu, Prantsusmaa meile samasuguseks tõmbejõuks.

Need on vaid näited Eesti ja Prantsusmaa tihedast koostööst, mida kõike nii või teisiti on vahendanud T.E. Jacques Faure. See ongi põhjus, miks oleme tänasel pidulikul puhul siin, samas kohas, kus Jacques Faure andis mulle 14. oktoobril 1994 oma volikirjad president Jacques Chiracilt.

Champs-Elyséel on Eesti liigitanud frankofiilsete riikide hulka; pole kahtlust, et õige on ka vastupidine: Prantsusmaa on estofiilne riik!

tagasi | kõnede arhiiv | avalehele