Armsad kaasmaalased!

Tänase riigipüha sõnum on lihtne: ohu korral suudavad poliitilised erakonnad seada rahva ja riigi huvid erakonnahuvidest kõrgemale. See on rahvusliku leppimise päev.

Sõjaline riigipööre Moskvas seitse aastat tagasi seadis ohtu rahu maailmas ja riigi taastamise Eestis. Riigipööre sundis Eesti poliitilisi jõude ja ennekõike rahvast kiirele tegutsemisele. Vastamisi seisis kaks jõudu. Ühelt poolt Eesti Kodanike valitud Eesti Kongressi Eesti Komitee, kes kaitses riiklikku järjepidevust; teiselt poolt Eesti NSV Ülemnõukoguks valitud kogu, kelle hulgas paljud pooldasid niinimetatud Kolmandat Vabariiki. Ööl vastu 21. augustit jõudsid mõlemad pooled leppimiseni, mida täna võime nimetada ajalooliseks: kokkulepe kinnitas Eesti iseseisvumist - ja nimelt iseseisvumist 24. veebruaril 1918 välja kuulutatud Eesti Vabariigi õigusjärglasena.

Leppimine näitas, et Ülemnõukogu oli ohu hetkel suuteline õppima Eesti Kongressilt ja viimane omakorda oli ohu hetkel valmis ülimaks väärtuseks pidama rahvuslikku ühtsust. Õigusjärgsuse põhimõttest lähtumine osutus tugevaks relvaks. See lubas juba järgmisel päeval asuda taastama diplomaatilisi suhteid demokraatlike riikidega, kes ei olnud tunnustanud Eesti Vabariigi annekteerimist Nõukogude Liidu poolt. Eesti rahva poliitiline tahe oli niivõrd jõuline ja veenev, et riikidevaheliste suhete taastamise kiirus kujunes prestiiziküsimuseks. See omakorda tõstis rahvusvahelise õiguse kaalu ja usaldusväärsust, millest väikeriigid on alati enam sõltuvad kui suurriigid.

Rahvuslik leppimine ajaloolisel 20. augustil tähendas Eestile koondumist õigusriigi põhimõtetele ja põhiseaduslike institutsioonide taastamist. Riigipüha manitseb meid ka täna tajuma ühishuve erahuvide seas ja üle kõikide huvide silmas pidama Eesti tulevikku. Riik sünnib vaid korra, kuid vabadus peab taassündima iga päev.

tagasi | kõnede arhiiv | avalehele