Teie Majesteet kuningas Harald,
Teie Majesteet kuninganna Sonja,
Kõrgeausused, daamid ja härrad!

Eesti Vabariik tervitab Norra Majesteete, kuningas Haraldit ja kuninganna Sonjat Tallinnas Püha Olavi Gildi saalis kahel põhjusel.

Esiteks, nii väikesel riigil nagu Eesti ei ole häbi öelda, et meil esialgu paremat saali ei ole.

Teiseks, Püha Olavi kaudu oleme nüüd juba ligi tuhat aastat oma saatused liitnud maailma selle jaoga, mida nimetatakse Õhtumaaks ehk Euroopaks. Esimene eestlane, kes tõi Euroopa kirjaoskuse siia meie maale, oli munk Nigul ehk Nikolaus, kes oli oma hariduse saanud Nidaroses, nüüdses Trondheimis, ja Stavangeris ning hiljem jagas Õhtumaa kirjaoskust Eestis, ka Tallinnas. Tema tegevuse sümbolina on meile jäänud Oleviste kirik ise, kunagi Euroopa kõrgeim ehitus, meie linna "au ja uhkus", nagu öeldakse Eesti rahvalauludes. Siia sobib lisada, et eestlase au ja uhkus on alati praktilist laadi. Kui me ehitasime kaugesse Põhjalasse Euroopa kõrgeima kirikutorni, oli ka sellel praktiline väärtus: ta näitas meresõitjatele teed. Tee näitamine on ka täna Eesti misjon. Eesti oma majanduslike, poliitiliste ja julgeolekupoliitiliste sihtidega näitab ja sillutab teed läänest itta ja idast läände, lõunast põhja ja põhjast lõunasse. Eile õhtul, Majesteedid, Te kasutasite just seda kurssi. Eestil on kursi näitamises hea maine oma saatusekaaslaste hulgas raudse eesriide tagant. Ja muidugi ei saa lisamata jätta, et nii Teid, Majesteedid, kui meid kaitseb siin saalis Bergeni linna vapp selle maja välisküljel kõrvuti Novgorodi vapiga. Eesti oli tugev lüli, mis ühendas nii vastandlikke maailmakaari, ja meie tugevus toona tulenes nagu praegugi meie uskumatult tugevast juurdumusest Euroopa väärtustesse.

Küllap selle pärast tuntakse meil ka niisama tugevat kiindumust Norramaa, norra rahva ja norra kultuuri vastu. Oleme Eestis omaks võtnud norra kirjanduse, mida loeme nagu enda oma. Võiks koguni arvata, et ei ole kerge leida rahvast, kes loeks norra kirjanduse klassikat - Hamsunit, Bjųrnsoni, Bojerit - niisama palju, kui loevad eestlased. Sigrid Undseti "Kristiina Lauritsatütart" teadsid minu kooliõed peast. Eesti näitelavadel on alati mängitud ja mängitakse praegugi Ibsenit.

Ma ei räägi kirjandusest nii rõhukalt mitte ainult sellepärast, et kirjandus on olnud mu kunagine amet ja raamat jääb mu kiindumuseks. Kõik nimetatud ja paljud teised nimed kuuluvad kindlalt eesti rahva kultuuriteadvusse. Seepärast oletegi, Teie Majesteet kuningas Harald, Teie Majesteet kuninganna Sonja, meile nii lähedased inimesed.

Lähedusetunne on Eesti lapsi kannustanud sõbrustama Norra koolidega. Ja mitte ainult vastastikku külas käima, vaid ka õppima Norra rahvakoolides. Seepärast on ka äsja trükikojast tulnud Norra - Eesti ja Eesti - Norra sõnaraamat hoopis enam kui dekoratsioon Teie külaskäigule. See on töövahend kümnetele ja sadadele, kelle töö on juba mitmeid aastaid seotud meie majanduskontaktide arendamisega. Eesti Vabariik on avanud selles valdkonnas suurejoonelisi võimalusi ja meile teeb headmeelt, et Teie Majesteete saadab Eestis nii palju majandusinimesi. Olen kindel, et meie kahe maa majanduselu saab Teie külaskäiguga soodsaid impulsse.

Eestlased ja norralased on ju mõlemad väikesed rahvad. Just sellepärast oskame hinnata oma sõltumatust. Iseseisvus ei ole meile kummalegi kergelt kätte tulnud. Teie külaskäik, Majesteedid, annab Eestile põhjust tagasi vaadata meie riikide julgetele sammudele sajandi alguses, mõelda ka sellele otsusekindlusele, millega Norra valis oma tee sajandi keskel, pärast teist suurt sõda. Mul on hea meel, et Norra on ilmutanud mõistmist ja poolehoidu meie integratsioonipüüetele Euroopa Liitu, olemata ise selle liidu liige, ja NATOsse. Ma olen ütelnud ja kordan Teie juuresolekul veel kord: Euroopa on ühtne senikaua, kuni ta mõistab, et ükski riik ei ole liige väike ja ükski riik ei ole liiga kaugel, et kuuluda ühtsesse Transatlantilisse julgeolekustruktuuri.

Teie Majesteedid! Meie tänaste vestluste aegu Te tundsite, kui hea meel mul oli, et Te suunate koos meiega pilgu ettepoole. Te olete homme Pärnus ja helistate sisse uue kooliaasta. Sellel on suur sümboli väärtus. Esiteks näeme järjekordselt, kuidas ajalugu armastab suuri ringe. Kaheksasada kakskümmend kaheksa aastat tagasi tegi seda Nidarose munk Nigul, nüüd kogu Norra kuningas Harald. Ja teiseks: homme lähevad esimesse klassi lapsed, kes on sündinud iseseisvas Eestis. Kas võib veel suuremat õnne olla ühes väikeses riigis?

Majesteedid, ma olen õnnelik, et võime seda õnne jagada, sest jagamine tähendab õnne ühtviisi mõistmist nii Norras kui Eestis. See tähendab lähedust, millele Teie külaskäik on andnud uue vormi.

Teie Majesteet kuningas Harald, Teie Majesteet kuninganna Sonja! Mu abikaasa, kõigi siinolijate, kogu Eesti rahva ja omaenda nimel soovin Teile ja Norra riigile edu ja õnne, soovin veelgi tihedamat koostööd Eesti ja Norra vahel ja palun meie sõpruse auks nüüd kõigil rõõmsalt klaasid tõsta!

tagasi | kõnede arhiiv | avalehele