Armsad pargilised!

Sõltumata sellest, kas täna paistab päike, sajab vihma või müristab äike, pühitsete Teie Tallinna ühe kõige kaunima ja kõige vanema pargi aastapäeva. Soovin Teile selleks puhuks täie rinnaga hingata pargi õhku. Loodus on ennekõike tasakaal, ja kust mujalt kui mitte looduselt võime laenata tasakaalu, kui meil endil sellest puudu jääb.

Teile ei jäänud kindlasti mitte märkamata, missuguse hoolega olen vältinud aastaarvu. Sellel on lihtne põhjus. Mõned tammed selles ilusas pargis on pargist palju vanemad ja nende etteheitlikus sahinas võiksime kuulda kõigi kultuuride igavest küsimust: mis on põhjus, mis tagajärg? Vahest rajati park siia, kus ta parasjagu on, nendesamade tammede pärast, mis juba toona olid paarisaja-aastased? Vahest peaksime tänasel aastapäeval tunnustavalt mõtlema ka Tallinna raele, kes juba 13. sajandil võttis Tallinna tammikud kaitse alla? Võib-olla suunab see kauge eeskuju meiegi mõtted aastapäevasaginalt tulevikku ja julgustab lammutama kõik need betoonist dinosaurused, mis viimaste aastakümnete vältel on pargivaikusse siginenud? Arvan, et see on meie ühine võlg Kadrioru ees. Ta on täna kaunim kui mullu, olgu ta edaspidi kaunim kui tänavu.


Teie
Lennart Meri

tagasi | kõnede arhiiv | avalehele