Kõned
Otsing kõnedest:
 
prinditav dokument

Vabariigi President Eesti Piirivalvekeskuse avamisel 25. juunil 1998
25.06.1998

Ekstsellentsid,
Daamid ja härrad,
Eesti Piirivalve ohvitserid ja sõdurid,

Mul on hea meel, et te austate oma siinviibimisega Eesti Piirikaitsekeskuse avamist. See on rahvusvaheline sündmus, olgu pealegi et väike, ning sellega seoses tahaksin juhtida teie tähelepanu kolmele asjaolule.

Kõigepealt sellele, kui tähtsaks peab Eesti tegusat piirikontrolli. Oleme täiesti teadlikud sellest, et meie idapiirist saab Euroopa Liidu välispiir ning see on juba praegu välispiir nende riikide jaoks, kellega Eesti on alla kirjutanud viisavabaduse lepingu. Teiste sõnadega, oleme investeerinud inimeste, kaupade ja ideede vabassse liikumisse Euroopa Liidu piires, teades, et Eesti juba üsna pea ühineb liikmesriigina Euroopa Liiduga. Paljude piirkondade jaoks on Eesti piir juba praegu ühispiir.

Minu teine märkus puudutab meie suhteid Vene Föderatsiooniga. Eesti on tegusalt hoidnud heade suhete loomise kurssi Venemaaga ning meie suhted, nagu ka meie naabrite suhted Venemaaga, on jätkuvalt paranenud. Paradoksaalselt on just kõrgel tehnilisel tasemel hästi kontrollitud piir meie ja Venemaa vahelise aktiivse koostöö tingimuseks. Sellel pealtnäha paradoksaalsel olukorral on lihtne seletus. Meie ühispiiri võib lugeda osaks Regionaalset Julgeolekut ja Vastastikust Usaldust Suurendavate Abinõude süsteemist. Sellega seoses lubage mul väljendada oma sügavat rahulolu eilse "Avatud taeva" (Open Sky) lennu üle, mille ühiselt korraldasid Venemaa ja Soome, vaatamata sellele, et Venemaa parlament ei ole siiani avaldanud soovi Avatud Taeva kokkuleppe ratifitseerimiseks. Eesti on koos oma partneritega rõhutanud, et tahaksime aktiivselt osaleda Regionaalset Julgeolekut ja Vastastikust Usaldust Suurendavate Abinõude üldises menüüs, milles on kokku leppinud kõik Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni liikmesriigid. Põhjala ja Läänemere piirkonna rahumeelsel, stabiilsel ja majanduslikult edukal seisukorral on tähtis osa uue Euroopa kujundamisel. Balti riikide heaolu on oluline osa Euroopa stabiilsusest. Me jälgime sügava kaasaelamisega Venemaa pingutusi majanduslikult kindla ja demokraatliku ühiskonna loomiseks. Meie vaated julgeolekule on mõnevõrra erinevad, kuid olen kindel, et Eesti-Vene piiri tuleks vaadelda ja mõista nimelt kui julgeolekut ja vastastikust usaldust suurendavate abinõude üht tegurit. Baltoskandia piirkonnast on saanud nii Euroopa Liidu kui NATO jaoks üks olulisemaid kontaktivööndeid Venemaaga. President Jeltsini juhtimise all on Venemaa demokraatia ja majandus saanud võimaluse areneda. Lubage mul kinnitada, et kaasaegset piiri ehitades peab Eesti end euroopalikuks partneriks kõikidele Venemaa demokraatlikele jõududele ning on valmis süvendama ja laiendama meievahelist koostööd.

Minu kolmas kommentaar on lühike ning puudutab nõndanimetatud asümmeetrilisi ohtusid, lähituleviku kõige kardetavamat julgeolekuriski. Pean silmas narkootikumide ning keemia-, bioloogia- ja tuumarelvade levikut ning vajadust kaitsta kergestihaavatavaid infrastruktuure väikeste inimgruppide, äärmuslaste ja terroristide vastu. Niisuguste ohtude vastu peavad igal maal olema tõhusad kaitsesuunised. Olen kindel, et Eesti piirivalvele kuulub meie partnerriikide ning Venemaa täielik usaldus; et Eesti piir astub võitlusse kõikide niisuguste ohtudega ning jääb avatud piiriks, sõbralike suhete nurgakiviks.

 

tagasi | kõnede arhiiv | avalehele

© 2001 Vabariigi Presidendi Kantselei
Telefon: 631 6202 | Faks: 631 6250 | sekretar@vpk.ee
Reden Speeches Kõned Avaldused Intervjuud