Lugupeetud Härra President,
Lugupeetud Proua Helle Meri,
Austatud daamid ja härrad,

Olen väga õnnelik, et võime täna härra Presidenti Poolamaal vastu võtta juba teist korda. Tervitame südamlikult härra Presidenti ning kõiki eesti külalisi.

Heasoovlikkus ning sõbralikkus Poola ja Eesti vahel on juurdunud meie ajalukku. Täna meenuvad aastad 1928 ja 1930, mil külastas Poolat Georg Meri, diplomaat ja literaat, härra Presidendi isa, olles saatjaks Eesti Riigipeale ning Eesti Vabariigi sõjavägede ülemjuhatajale.

Juba toona olid meie riigid teineteisega tihedalt seotud. Samal ajal, kaheksakümmend aastat tagasi, saadi iseseisvaks. Poola võit 1920. aasta Varssavi lahingus päästis meie iseseisvuse ning kindlustas omakorda Eesti julgeoleku. Sama raskeid õppetunde oleme saanud ajaloolt 1939. aastal ning hilisematel sõja-aastatel. Ühtemoodi traagiline oli eesti ja poola ohvitseride jälitamine ning mõrvamine. Sarnased olid repressioonid - massilised arreteerimised ning küüditamised, mis tabasid poolakaid ja eestlasi. See on samaaegselt dramaatiline lõik nii Teie, kui ka teie lähedaste eluloos, härra President. Sooviksin siinjuures rõhutada, et Poola Vabariigi Valitsus paguluses ei tunnistanud Molotov-Ribbentropi pakti järgset Balti riikide annekteerimist. Seepärast taastusid meie kahepoolsed suhted peale Eesti iseseisvusdeklaratsiooni väljakuulutamist 1991. a. augustis, säilitades enne 1939.a. sõlmitud kokkulepete õigusliku järjepidevuse.

Oma teel demokraatia ja täieliku suveräänsuse poole suhtusid poolakad suure sümpaatiaga eestlaste samasugustesse sündmustesse. Seda nii ajal, kui võis ennast väljendada vaid rukkilille ja suitsupääsukese sümbolitega, mis seostuvad eesti rahvusvärvidega, kui ka kümme aastat tagasi, kui patriootilisele miitingule tuli kokku üle kolmesaja tuhande eestlase, kes ihkasid iseseisvust ning poliitilist vabadust. Meie kahe riigi rahvad on tõestanud, et neid suuri, meie hüvanguks saadud väärtusi - iseseisev elu, demokraatia, hästikorraldatud seadusandlus - suudame hoida ning omaks võtta.

Härra President,
mu daamid ja härrad,

Täna seisame järjekordse võimaluse ees. Osalemisega uue, ühtse ja turvalise Euroopa ülesehitamisel soovime ühendada kahe riigi edu. Poola ja Eesti on kuue riigi seas, mis on kutsutud Euroopa Liidu liikmeks saamise läbirääkimistele. See on suur rahulolu, mis on saadud meie püüdluste ning edusammude tulemusena, kuid samas on see suur väljakutse. Keskendudes meile soodsaimale läbirääkimiste kulgemisele; juhindudes põhimõttest, et läbirääkimised toimuvad iga kandidaatriigiga individuaalselt, ärgem unustagem seejuures, kui suurt tähtsust omavad solidaarsus ning Kesk-Euroopa rahvaste koostöö. Soovime, et Euroopa Liit avaneks võimalikult kiiresti järgmistelegi meie regiooni riikidele, eeskätt teistele Balti riikidele - Leedule ja Lätile.

Euroopa integratsiooni tuleb vaadelda kui kahesuunalist protsessi. Euroopa struktuuride laienemine on paralleelne Põhja-Atlandi struktuuride laienemisega. Usun, et nõustume arvamusega, et Poola liikmeksolemine NATO-s kaasab enesega julgeoleku tugevdamise Läänemere regioonis ning on omakorda aluseks NATO järgmistele laienemisringidele. Kasutades avanenud võimalust, sooviksin veelkord tänada Teid, härra President, kirja eest, mille saatsite kuu aja eest Ameerika Ühendriikide senaatoritele ning milles avaldasite toetust Poola, Tshehhi ja Ungari liitumisele NATO-ga. Olulised strateegilised, poliitilised ning moraalsed argumendid muudavad Poola seisukoha täielikult üheselt mõistetavaks: NATO laienemise esimene etapp ei peaks jääma viimaseks. Rahuloluga jälgisime käesoleva aasta jaanuaris USA-Baltimaade partnerlusharta allakirjutamist ja koostööd programmis Partnerlus Rahu Nimel. Olen veendunud, et mitte kauges tulevikus on Balti riigid ja Poola NATO ühised liitlased.

Poolat ja Eestit ühendab teadmine, kui oluline on koostöö piirkonnas, mis hõlmab selliseid pealinnu nagu Tallinn, Riia, Vilnius, Varssavi ja Kiiev. Hindame koostööd Läänemeremaade Nõukogus. Erilist tähendust omavad meie kahepoolne koostöö ning Eesti sidemed Skandinaaviamaadega ja Poola püüdlused ehitada sildu Musta mere ja Kaspia mere regioonidega.

Härra President,
kallid külalised,

Meid ühendab mitte ainult poliitika. Eesti on poolakate jaoks oluline piirkond meenutuste ja hingeliste üleelamiste kaardil ning kaasaegsel majandus- ja tsivilisatsioonimuutuste kaardil.

Universitas Dorpatensis, praegune Tartu Ülikool, mille järgneva põlvkonna vilistlaseks olete ka Teie, härra President, võib olla eriliseks sümboliks meie sidemetele teaduse- ja kunstivaldkonnas. XIX ja XX sajandi vahetusel õppis seal terve rida väljapaistvaid poolakaid; seal sai alguse poola kaasaegne üliõpilasliikumine. Dorpati koolkond sai kuulsaks ühtlasi eesti keele, rahvuskultuuri ning arheoloogiliste avastuste uurimiskeskusena, mis mängis olulist osa eestlaste eneseteadvuse kinnitamisel. Meil on heameel tõdeda, et nii teenekas ülikoolis Tartus tegutseb praegu osakond, kus õpetatakse poola keelt, ajalugu ja kultuuri. Teiseks meie koostöö näiteks on poola firmade osalemine ilusa Vana Linna - Tallinna vanalinna - restaureerimisel. Huvitavaks detailiks meie kultuuride dialoogis oli möödunud aastal korraldatud Eesti, Läti ja Leedu kunstnike ühisnäitus, mis kandis nime "Isiklik aeg" ning mis võeti Varssavis vastu suure huviga.

Vaimustusega jälgime Eesti edusamme majanduses. Poola, kellel on samuti sel alal suuri saavutusi, teab, kui palju on selleks vaja teha tööd ning reformilisi muudatusi. Regiooni majandusliidrite, Poola ja Eesti, koostöö varjab endas rohkesti veel kasutamata võimalusi - merenduses, panganduses, transpordis ning transiitliikluse korralduses, turisminduses ning kaubavahetuses.

Olen veendunud, et Teie visiit, härra President, annab oma panuse veelgi tihedamaks partnerluseks ning sõpruseks Poola ja Eesti vahel ning ühtlasi aitab ühiselt avada koostöövõimalusi.

Tõstan klaasi Eesti Vabariigi Presidendi härra Lennart Meri ning tema abikaasa terviseks, Eesti ja eestlaste edu terviseks, meie riikide koostöö ja sõpruse terviseks uues Euroopas, XXI sajandi künnisel!

tagasi | kõnede arhiiv | avalehele