Lugupeetav härra juhataja,
mu daamid ja härrad!

Mul on hea meel tervitada kõiki kohaletulnuid. Ja tahaksin kõigepealt kinnitada - te olete õiges kohas. Seda juhul, kui olete huvitatud suure potentsiaaliga piirkonnast, mis ühendab dünaamika ning turvalise majanduskeskkonna. Et praeguses Euroopas on selleks Läänemereregioon ning selles regioonis just Eesti, varstine Euroopa Liidu liige, on ju õigupoolest poliitiliselt üsna imepärane. Aga majanduslikult täiesti seaduspärane. Maailmas on veel riike, kes selle mõttega alles peavad harjuma. Itaalia nende hulka ei kuulu ja tema kui suurriigi, Euroopa Liidu asutajariigi ning Vahemere regiooni juhtriigi puhul on seegi täiesti seaduspärane.

Nii ongi Eesti ja Itaalia omavahelised suhted on arenenud lausa eeskujulikuks. Neid suhteid iseloomustab muu hulgas ka suurepärane lepinguline baas, kõigi põhiliste majanduslepingute olemasolu. Kui Eestil õnnestub olla "väike, vilgas kala Euroopa Liiduga liitumisel", nagu ütles peaminister Prodi, siis piltlikult öeldes oleme ülehomme Euroopa Liidu liikmesriik. Eesti ja Itaalia tihenev suhtlemine, Itaalia suurem majanduslik kohalolek Eestis pole seetõttu mitte ainult mõlemapoolselt kasulik, vaid on ka viimane aeg seda edendada.

Äriseminar peab olema tulevikku suunatud. Seetõttu räägime täna sellest, kuhu Eesti suundub. Aga tuleviku suhtes paljuütlev on ka see, kuidas oleme sinnamaani jõudnud.

Patt oleks varjata edusamme, mida Eesti on teinud oma majanduse reformimisel. Eriti arvestades seda, et Eesti taasiseseisvus alles 1991. aastal ja hakkas reformidega peale tublisti hiljem kui teised riigid, kes on kutsutud Euroopa Liiduga tuleval nädalal läbirääkimisi alustama. Eesti edukus on rajanenud pealtnäha lihtsatel, kuid samas tõhusalt töötavatel põhimõtetel.

Kõigepealt on selleks stabiilne rahvuslik valuuta. 1992. aastal läbi viidud rahareform ja valuutakomitee süsteemile põhinev rahasüsteem on kujunenud Eesti krooni stabiilsuse ning ühtlasi kogu majanduskeskkonna stabiilsuse nurgakiviks.

Meie edu teine nurgakivi põhineb avatusel, vabal konkurentsil ja erainitsiatiivil.

Kiire erastamisprotsessi ja tuhandete uute ettevõtete loomise tulemusena on Eestis moodustunud elujõuline erasektor, mille arvele langeb ligi 2/3 SKP-st. Erasektori tugevast tervisest annab märku ka fakt, et Eesti firmad on alustanud aktiivset laienemistegevust naaberturgudele Baltikumis, Venemaal ja Ukrainas.

Väikese riigina oleme mõistnud vajadust olla avatud, seda nii väliskaubandusele kui -investeeringutele. Eestis kehtib maailma liberaalsemaid väliskaubandusreu iime, mida iseloomustab sisuliselt importtollide täielik puudumine.

Välisinvesteeringute täielik kaitse, välisfirmade kohtlemine võrdselt kodumaiste firmadega ja soodne majanduskeskkond on põhjuseks, miks Eestis on pikka aega püsinud välisinvesteeringute kõrge tase, mis omakorda on aidanud kaasa majanduse restruktureerimisele ja moderniseerimisele.

Möödunud aastal saavutatud majanduskasv 9 % tekitas paljudes küsimuse, kas areng ei ole mitte liiga kiire, et seda juhtida. Oleme siiski seisukohal, et majanduskasvu taga on objektiivsed põhjused ja et see on märgiks vilja kandma hakanud reformidest.

Kõigile eelpool mainitud edusammudele vaatamata oleme teadlikud ka oma puudustest ja ei soovi luua tarbetuid illusioone. Teame hästi, et meil tuleb teha jõupingutusi, et veelgi vähendada praegust inflatsioonitaset ja jooksevkonto puudujääki.

Eesti majanduse hetkeseisu kokkuvõtvalt iseloomustades võiks appi võtta sporditerminid ja võrrelda seda maratonijooksjaga, kes on jõudnud edukalt pika maratoni esimesse vahefinie isse. Nüüd tuleb üritada vähemalt tempot hoida ja edasi minna.

Siit ka minu järgmine punkt - kuhu Eesti suundub?

On ilmselge, et me elame järjest rohkem läbipõimuvas ja kiiremini toimivas maailmas. Väljaspool kahtlust on ka tõsiasi, et tuleviku edu võti peitub võimes muutuda koos ajaga, võimes osaleda produktiivselt rahvusvahelises koostöös ning vastastikuses kaupade, ideede ja teenuste aktiivses vahetuses. Eesti majanduspoliitiline prioriteet - liitumine Euroopa Liiduga - on kantud just sellest vaimust. Tahame osaleda Euroopa Liidus võrdväärse partnerina, mitte ainult saaja, vaid samaväärselt ka andja rollis.

Meie ideaaliks on avatud ning samas stabiilse majanduskeskkonna säilitamine, kus on ühtmoodi kindel ja tulus tegutseda nii kodu- kui välismaistel ettevõtetel. Need põhimõtted oleme vormistanud ka oma valitsuse poliitikaks. Kes on Eestisse investeerinud, võivad kinnitada, et investeerijad tunnevad end Eestis hästi.

Mu daamid ja härrad,

Me ei ole täna siin sugugi selleks, et põgeneda veel varakevadiselt jahedast Eestist sooja Itaalia päikese alla. Ja isegi kui Eesti kliima võib tunduda esialgu mõnevõrra jahedavõitu, ei kehti see mingil juhul meie majanduskliima kohta. Otse vastupidi.

Mul on hea meel märkida, et Eesti-Itaalia majandussuhetes on toimunud kiire areng. Olgu selle tunnistuseks näiteks kaubavahetuse ligi 35 % kasv eelmisel aastal. Samas ei ole aga koostöövõimalused kaugeltki ammendatud.

Eesti soodne strateegiline asend Põhja-Euroopa südames ja kasvava Venemaa turu naabruses, stabiilne ja liberaalne majanduskeskkond, kvaliteetne ja õppimisvõimeline tööjõud on see, mida me sooviksime omaltpoolt pakkuda oma itaalia koostööpartneritele.

Meie kahe maa vahelises koostöös peituvate võimaluste tunnetamise võtmeks on võimalikult tihe infovahetus ja teineteise parem tundmaõppimine.

Loodan, et sama eesmärki täidab ka meie tänane kohtumine. Soovin äriseminarile edukat jätku.

tagasi | kõnede arhiiv | avalehele