Kõned
Otsing kõnedest:
 
prinditav dokument

Vabariigi President Itaalia presidendi poolt pakutud õhtusöögil Roomas 26. märtsil 1998
26.03.1998

Ekstsellents president Scalfaro,
Ekstsellentsid,

mu daamid ja härrad!

Tänan teid kõiki, tänan Itaaliat sõbralikkuse ja huvi eest, mida oleme tunda saanud riigivisiidi algusest peale. Tänan sõbralike ja tähendusrikaste sõnade eest siin lauas.

Riigivisiit, minu daamid ja härrad, ei ole kunagi ainult pidulik või tseremoniaalne sündmus. Mul on hea meel selle üle, et m e i e korduvate kohtumistega on alati kaasas käinud asjalikkus ja konkreetsus.

Ainult nii on võimalik seletada kiiret arengut meie riikide suhetes. Kui Teie, härra president, möödunud kevadel Tallinnas olite, kõnelesime palju Euroopa Liidust ja Eesti perspektiividest Euroopa Liidu laienemisel. Tuleb tunnistada, et nii Euroopa Liidu tulevik kui Eesti liitumisperspektiiv olid tol korral üsna ähmased.

Tänaseks on suur otsus tehtud - paari päeva pärast algavad liitumisläbirääkimised ning Eesti on esimeste läbirääkijate hulgas. Itaalia nägemusel Euroopa tulevikust ja praktilisel tegevusel on selle lahenduseni jõudmisel kaalukas osa. Oma selge sihiteadlikkusega harmoonilise Euroopa kujundamisel pälvib Itaalia meie lugupidamise ja tänu.

Meie omavahelised suhted, mida iseloomustab suurepärane lepinguline baas, silmatorkav ärihuvi ja eestlaste traditsiooniline, mitmel moel kirjanduses, kunstis ja muusikas väljenduv kiindumus itaalia kultuuri - need omavahelised suhted teisenevad rahvusvaheliseks poliitikaks, väike- ja suurriigi eeskujulike suhete näiteks. Tõsi, üks minu sõpru on öelnud, et ükski riik, mis avaneb merele, ei saa olla väike.

Kuid igal juhul pole kahtlust - Itaalia on suurriik. Ta on seda rolli Vahemere piirkonnas vääriliselt kandnud. Möödunud aastal Tallinnas Teid, härra president, tervitades, ütlesin, et Itaalia näol on tegemist Vahemere kõige hoogsama riigiga. Sellel veendumusel olen täna veelgi enam.

Ja Eesti on kindlasti väikeriik. Aga pole põhjust salata - hoogsate muutuste kandja Läänemere piirkonnas. Tahame tõesti olla "väike, kiire kala Euroopa Liiduga liitumisel", nagu peaminister Prodi meile viimati soovitas. Mul on hea meel, et Itaalia on meie riigi enesele teadvustanud. Tahame olla väärilised partnerid ja usun, et suudame seda olla, sest Läänemere ja Vahemere tihenevad suhted kätkevad poliitilist ja majanduslikku potentsiaali, mis on oluline kogu Euroopale.

Eestist saab kõige lähemas tulevikus Euroopa Liidu liikmesriik. Eesti ja Itaalia tihenev suhtlemine, Itaalia suurem majanduslik kohalolek Eestis on seetõttu mõlemapoolselt kasulik, see on meie mõlemapoolne kohus .

Muidugi võib Itaalia kui Euroopa Liidu asutajariik tunda muret, mida endast ikkagi kujutavad uued liitujad. Eesti kindel reformikurss, majanduslik edu ning traditsiooniline multikulturaalsus lubavad mul teile kinnitada, et Eesti ei too Euroopasse kaasa uusi probleeme. Aga ma ei kavatse teile kinnitada, et Eesti liitumine mööduks märkamatult. Põhjala dimensioon kahtlemata tugevneb, aga kui selle üheks märksõnaks on Eestis seitsmepenikoormasammudega arenev infotehnoloogia, siis on sellest kasu kogu Euroopale.

Ja lõpuks - loomulikult on ka Eesti huvides liituda tugeva ja toimiva Euroopa Liiduga. Institutsionaalse arengu ja eelarve kujundamise mõttes on Euroopa Liidus veel palju tarvis selgeks vaielda. Kuid Euroopa Liidu laiendamine ei takista sisereformide edukat läbiviimist, vaid pigem tõukab seda tagant.

Mu daamid ja härrad,

mul on väga hea meel kinnitada, et meie paljud kontaktid ja meie riikide reaalne poliitika lubavad rääkida meie ühesugusest suhtumisest Euroopa julgeolekustruktuuri kujundamisse.

On kerge mõista, et Eesti jaoks on rahvuslik julgeolek keskne küsimus. On raskem mõista - aga just selleks on kasulik meie kibe ajalookogemus -, et Eesti ja teiste väikeriikide püsimine on kogu Euroopa jaoks eksistentsiaalne küsimus. Itaalia pilk on ulatunud kaugemale lähipiirkondadest, on ulatunud kogu Euroopasse. See annab meile alust uskuda, et NATO, nagu Euroopa Liitki, jääb edasi laienema, tagades just selle dünaamikaga Euroopa stabiilsuse.

Maailmas on jõude, kes tahavad, et õpiksid ainult teised. Eesti ei kuulu selliste hulka, me oleme lahti uuele kogemusele ja uuele mentaliteedile. Aga see eeldab muutumist kõikjal, mõistmist ja koostöövalmidust.

Vaadates austusega Itaaliale kui suurriigile, kellele on sügavalt omane hoog ja otsing, muutumine ja koostöövaim, tahaksin riigivisiidi pidulikkuse, aga ka põhjamaise asjalikkuse vaimus ütelda: sellises maailmanägemises, sellises maailmamõistmises on Euroopa väljavaade, selles peitub maailma lootus.

Härra president,
mu daamid ja härrad.

Tänan teid oma abikaasa ja enda nimel, tänan teid kõigi meie delegatsiooni nimel, täname teid kogu Eestimaa nimel, kes meie siinolekut tähelepanelikult jälgib. Soovin teile, härra president, ja teie kaudu Itaalia rahvale edu ja õnne!
Eesti Vabariigi nimel Itaalia Vabariigi terviseks, Teie terviseks, härra president!

 

tagasi | kõnede arhiiv | avalehele

© 2001 Vabariigi Presidendi Kantselei
Telefon: 631 6202 | Faks: 631 6250 | sekretar@vpk.ee
Reden Speeches Kõned Avaldused Intervjuud