Austatud härra eesistuja,
ekstsellentsid,
mu daamid ja härrad!

Majandusseminar peaks eeskätt olema tulevikku vaatav üritus. Aga lubage mul siiski kõigepealt vaadata minevikku. Mul on ajaloolasena ka tavaliselt see kalduvus, aga täna on mul ka õigustus, sest alles kaks päeva tagasi tähistasime Eesti Vabariigi 80ndat aastapäeva. Ja ehkki üle 50 aasta sellest ajast pole Eesti olnud vaba, ei ole see aastapäev tinglik. Inglise Pank ei säilitanud okupatsiooni kestel mitte ainult Eesti raha. Suurbritannia, koos teiste demokraatlike riikidega, säilitas Eesti Vabariigi juriidilist järjepidevust. Just Suurbritannia materiaalne abi ja otsustavus oma sõjalaevade saatmisel Balti merele aitas noorel Eesti riigil ka 80 aastat tagasi saavutada oma ajaloo olulisima võidu 3/4 võidu Eesti Vabadussõjas.

Järgnenud 22 iseseisvusaastal tõusis Suurbritannia kiiresti Eesti tähtsaimaks kaubanduspartneriks, mängides sellega olulist rolli Eesti majanduses. Kui Briti sõjalaevad aitasid Eestil võita kätte iseseisvuse, siis kaubalaevad aitasid seda teostada.

Selle põgusa ajaloolise tagasiviite juurest aga tahaksin tulla tagasi tänapäeva.

Tänasel majandusseminaril oleks paslik küsida: Kus on Eesti praegu, aastal 1998? Kuhu Eesti suundub ? Ja - miks me oleme täna siin?

Patt oleks salata edusamme, mida Eestis on tehtud napilt kuue ja poole aastase perioodi jooksul pärast taasiseseisvumist. Parimaks ja erapooletumaks sellekohaseks hinnanguks on Euroopa Ülemkogu otsus alustada sel kevadel Balti riikidest esimesena Eestiga EL ühinemisläbirääkimisi. See on tunnistuseks sellest, et omaaegsed radikaalsed ning kohati valulikudki majandusreformid olid vajalikud.

Eesti edukus rajaneb lihtsatel, kuid mõnikord unustatud põhimõtetel.

Kõigepealt on selleks stabiilne rahvusvääring. Need pole pelgalt sõnad. Kuna eksport ja import kokku küünivad 150%-ni sisemajanduse koguproduktist, tähendaks Eesti krooni kõigutamine majanduslikku enesetappu. Õieti on meie valuutasüsteem üles ehitatud nii, et valitsus ei saa rahvusvääringut devalveerida, ükskõik kas finantsasutused, olgu välis- või kodumaised, tahaksid seda või mitte.

Möödunud aasta lõpul elasime üle börsivapustuse, nagu paljud teist liigagi hästi teavad. Seda vapustust ei tinginud mitte ainult kodumaised tegurid, vaid peamiselt mujal maailmas asetleidnud börside kukkumine.

Täna tahaksin aga rõhutada seda tõika, et Eesti majandust, pärismajandust ei ole börsivapustus mõjustanud. Sisemajanduse koguprodukti mõttes kasvas möödunud aastal eesti majandus tervikuna 10%, tööstustoodang aga kasvas sama ajaga 13%, ja mis veelgi olulisem - see kasvas ligi 10% ka tänavu jaanuaris, mis tähendab vaid üht: pärismajanduse kasv Eestis jätkub stabiilselt kiire tempoga.

Tugev vääring ja heas seisus riiklikud finantsid on põhimõtted, mille üle Eestis isegi mitte ei vaielda. Kõik on need omaks võtnud kui loomulikud, kui puutumatud.

Täpsemalt öeldes on riiklikud finantsid heas seisus igas suhtes, kuna meie tänavune eelarve on kavandatud ülejäägiga - kas pole see siis hea majandamine!

Meie edu teine nurgakivi on see, et meil on avatud majandus, konkurentsimajandus. Õigupoolest polegi meil muud valikut kui avatud olla. Eesti majandus on saanud maailma ja Euroopa majanduse lahutamatuks osaks. Me oleme väike maa, aga me oleme avatud, maailmaga tuhandete niitidega järjestikku seotud.

Tänu sellele võime näiteks praegu rääkida Eestis jõuliselt arenevast erasektorist, mille edukamad esindajad on laiendamas oma tegevust juba ka Eesti naaberturgudel.

Ma ei tahaks minna numbritega siiski liiga detailseks ja jätaksin selle järgmiste esinejate hooleks. Pealegi on kõigil võimalus tutvuda siin saalis jagatava Financial Times“i Eesti majandust tutvustava erinumbriga.

Oleme täielikult teadlikud ka oma puudustest ega vaata neist mööda. Teame hästi, et meil tuleb teha jõupingutusi, et veelgi vähendada praegust inflatsioonitaset ja jooksevkonto puudujääki. Seega 3/4 me ei loo tarbetuid illusioone.

Teine küsimus 3/4 kuhu Eesti suundub?
On ilmselge, et me elame järjest rohkem läbipõimuvas ja kiiremini toimivas maailmas. Väljaspool kahtlust on ka tõsiasi, et tuleviku edu võti peitub võimes muutuda koos ajaga, võimes osaleda produktiivselt rahvusvahelises koostöös ning vastastikuses kaupade, ideede ja teenuste aktiivses vahetuses. Eesti majanduspoliitiline prioriteet - liitumine Euroopa Liiduga - on kantud just sellest vaimust. Tahame osaleda EL-is võrdväärse partnerina, mitte ainul saaja, vaid samaväärselt ka andja rollis.

Meie ideaaliks on avatud ja samas stabiilne majanduskeskkond, kus on ühtmoodi kindel ja tulus tegutseda nii kodu- kui välismaistel ettevõtetel. Ja tunnistagem - selle strateegia oleme vormistanud valitsuse poliitikaks.

Kes on Eestisse investeerinud, võib kinnitada, et investeerijad tunnevad end Eestis hästi.

Teame, et me tulevik sõltub suurel määral sellest, kui usaldatavad me oma partnerite silmis oleme. Memorandum, millele me mullu koos IMF-iga alla kirjutasime, näeb ette meetmed nende eesmärkide tagamiseks. See on meie majanduspoliitika rahvusvaheline kvaliteedimärk.

Ning lõpuks - miks me oleme täna siin ?

Vastus sellele on lihtne: selleks, et üksteist taas hästi tundma õppida.

Eesti-Ühendkuningriigi majandussuhete areng on Eesti taasiseseisvumisjärgsel perioodil olnud kiire. Sellest hoolimata tundub, et realiseerunud on ainult murdosa potentsiaalist, mis võiks meie kahe maa koostöös leiduda.

Võiksime siin ammutada kindlustunnet ja jõudu ka positiivsetest ajalookogemustest, olgu siis kas Eesti esimesest iseseisvusperioodist, mil Inglismaa oli Eesti tähtsaim kaubanduspartner, või minnes tagasi hansakaubanduse aega, mil näiteks Londoni Terasehoovist teele saadetud kaubad jõudsid läbi Tallinna Novgorodi ja vastupidi.

Olen öelnud enne ja kordan veel: Hansaliit oli Euroopa Liidu eelkäija. Mõlema põhiolemuseks on olnud kaupade vaba liikumine.

Justkui hansatraditsioonide tänapäevase jätkuna on Läänemerd ümbritsevate maade ja piirkondade näol kuju võtmas Põhja-Euroopa regionaalne majandusruum, mille riikide mitmekesisus, nende erinevad tugevad küljed lubavad talle edukat tulevikku ennustada.

Kes seda täna ei märka, on hiljaks jäänud. Kuid Suurbritannial on Põhja- Euroopa regioonis igatahes Eesti näol usaldusväärne sõber juba olemas.

tagasi | kõnede arhiiv | avalehele