Lugupeetud daamid ja härrad,

mul on hea meel külastada taas Carnegie Endowment'i, asutust, mis on olnud Eesti hea sõber ning mis mõni aeg tagasi võttis vastu minu isa. Soovin teile õnne teie hiljutuse kolimise puhul Dupont Circle'i rajooni, mis asub Balti turvalisuse ühe tõelise närvikeskuse lähedal - enamik teist kindlasti teab, et Eesti saatkond jääb siit vaid kolme kvartali kaugusele ning lisaksin, et just nimelt Lääne poole.
Piirduksin oma tänases sõnavõtus meie Washingtoni visiidi põhjuse käsitlemisega ning ühtlasi kommenteeriksin, kuidas see haakub laiemate eesmärkidega parema turvalisuse tagamisel Euroopas.

Nagu te kindlasti teate, kirjutame koos minu Baltimaade kolleegide ja president Clintoniga reedel alla ajaloolisele dokumendile, mille nimi on "USA ja Baltimaade partnerluse harta".

Harta tunnustab Balti riikide rolli Ameerika strateegias, mille eesmärgiks on garanteerida turvalisus ja stabiilsus Euroopa mandril ning selgitab, et Ameerika Ühendriikidel on "tõeline, sügav ja kestev huvi" Balti riikide turvalisuse ja suveräänsuse vastu.

Sisuliselt arendab harta edasi küsimust, mis sai alguse, kui USA juhtis NATO ajaloolise otsuseni laiendada liitu ida poole. Ühtlasi jätkab see ka Euroopa Liidu möödunud kuul Luxembourgis tehtud otsust alustada läbirääkimisi kõikide kandidaatriikidega korraga ning paigutada Eesti nn. kiirema tee läbirääkimiste rühma. Usume, et see vaid tugevdab Baltimaade ühiseid jõupingutusi Läänega reintegreerumisel, kuna juba ühe Balti riigi paigutamisega esimesse rühma praktiliselt kinnitatakse, et meie naabrid on järjekorras järgmised. Tegemist on tõelise "üks kõigi, kõik ühe eest" näitega, mida ka minu kolleegid kindlasti kinnitavad.

Kuid ma tuleksin tagasi harta juurde. Hartat on koostatud üle aasta ning me peame seda järjekordseks teepostiks Luxembourgis ja Madridis märgitud teel. See ei asenda NATO liikmeks olemist, vaid pigem viib edasi sama päevakorda, nimelt turvalisuse jätkuvat suurendamist Euroopa mandril ning eriti Balti regioonis.

Mõne nädala pärast hakkab USA Senat arutama NATO täisliikme staatuse andmist Poolale, Ungarile ja Tshehhi Vabariigile. Me toetame seda arengut kogu südamest. Samas peame me Balti küsimust järgmiseks suureks väljakutseks NATOle.

NATO möödunudsuvisel tippkohtumisel Madridis toetasid USA ja teiste riikide delegatsioonid põhimõtet, et kõikidel riikidel on õigus valida oma turvalisuse tagamise vahendid "sõltumatult oma geograafilisest asukohast".

Nende sõnade potentsiaali võib võrrelda maavärinaga. Tõsiselt võetuna kaotavad nad Lääne turvalisuse-alasest mõtlemisest kindlalt arusaama, nagu peaks suurriikide vahel olema teatud neutraalsed puhvertsoonid kas turvalisuse mõttes või majanduslikus mõttes.

Liitlastel ja partneritel, nagu seda on NATO ja Venemaa, pole vaja endi vahele neutraalsete riikide tsooni. Nagu hiljutised kogemused Bosnias on näidanud, võivad liitlased, partnerid ja kolmandad riigid tegelikult maksimaalselt tihedast koostööst vaid kasu saada, sest nii põhineb edasine tegutsemine juba eksisteerival vastastikusel usaldusel.

Paljud teist kindlasti mõtlevad, kuidas me saame kindlaks jääda oma eesmärgile saada NATO liikmeks, kui Venemaa teeb jätkuvalt poliitilisi avaldusi, et taoline laienemine toob kaasa õnnetuid tagajärgi. Sooviksin siis teile meelde tuletada, et mitte just eriti ammu leiti positiivne poliitiline raamistik, millega sai võimalikuks laienemise esimene etapp. Mul pole mingit põhjust uskuda, et taolist positiivset atmosfääri on võimatu luua teisegi etapi jaoks, kui ainult lääneriigid sellesse veidi aega ja jõupingutusi investeerivad.

Selles, et Venemaa aktsepteeris Tshehhi Vabariigi, Poola ja Ungari NATO liikmeks saamist, olid keskse tähtsusega lääneriikide varajased ja korduvad kinnitused, et laienemine ei saa kujutama endast ohtu. Lääneriikide juhtimis- oskus ning tugev ja kindel usk laienemise ideesse oli kindlasti määrava tähtsusega asjaolu, mis muutis suitsustes kohvikutes unistavate kesk- eurooplaste mõtted Madridi rõõmustavaks reaalsuseks.

Meil pole mingit põhjust arvata, nagu see juhtimisoskus meie puhul puudulik oleks. Tegelikult oleme me pärast Madridi tippkohtumist senisest veelgi kindlamad, et Lääs on oma valiku juba teinud, valiku, mis astub vastu aegunud mudelitele ja eelistab pragmaatilist lähenemist Euroopa kontinendile.

Lugupeetud daamid ja härrad, tänan teid tähelepanu eest!

tagasi | kõnede arhiiv | avalehele