Kõned
Otsing kõnedest:
 
prinditav dokument

Vabariigi Presidendi uusaastatervitus 1997/1998
31.12.1997

Armsad kaasmaalased Eestis ja laias maailmas!

Täna soovin teile head Uut aastat Paslepast, Noarootsist. Armastan seda paika kahel põhjusel. Esiteks, siit vaevaliste liivapõldude keskelt on pärit mu ema. See kant on alati olnud vaene, kehvade saakidega ja laastavate tormidega. Kõik, mis siit on tulnud, on tulnud inimese kätetööst ja inimese mõistusest. Nagu kogu Eestis. Ainult et siin vaevamaadel tunned Eesti oskust ja Eesti uhkust teravamalt kui pealinna koomilises saginas.

Ja teine põhjus: see on Eesti silmapiir. Vaba ja avatud. Mis ootab meid sealpool silmapiiri? Juhan Liiv tunnistas, et ta nägi Eestit eile. Tal oli õigus nii öelda. Meil teiega, kallid kaasmaalased, on õigus ja kohustus näha Eestimaad kogu aeg ja kõikjal. Kui me seda ei tee, siis me laseme endid ise rappa minna ja laseme ääremaa oma hinge. Mul on vastumeelne sellest kõnelda, et viimastel päevadel on üles tõstetud küsimus, kes esindab Eestit pealinnast eemal. Eesti peab ennast esindama kõikjal, - või meie ei ole riik! Järelikult me ei tohi väsida olemast riik, mille olemasolu mõistab iga kodanik ja iga teine riik.

Kuidas näeb välja muretsev Eesti, seda tunneb igaüks oma rahakotist. Missugune nägu on muretul Eestil, seda leiate seltskonnakroonikast. Aga kui tahate kontrollida, kas on olemas väsinud Eesti, siis ärge kartke ennast peeglist vaadata. Te ju ei taha näha sealt seda, kes te tegelikult olla ei taha ega tohigi. Me ei väsinud ära okupatsioonides. Seda vähem tohime väsida oma enese kehtestatud iseseisvuses, mille nimel on ju nii palju juurde õppida. Ikka ja jälle tuletab tähelepanelik maailm, kuid ka meie eneste kasvav nõudlikkus meile meelde, kui palju on meil jäänud koduseid töid tegemata. Iga niisuguse töö eest paneb range koolmeister meile puuduliku ja tal on õigus, sest keegi ei hakka usaldama kahemeeste Eestit.

Lõppev aasta avas meile ukse läbirääkimisteks tulla Euroopa Liidu - või ka Euroopa Uniooni osanikeks. See on suur, ja ma lisaksin, kestev tunnustus meie põhiseaduslikule riigikorrale. Aga me ei saa seda tunnustust nagu aumärki rinda panna, me peame selle tööle rakendama nii, et me ei käiks Euroopas nagu külas, vaid oleksime osa Euroopast. Ma pean silmas uue aastatuhande Euroopat. Niisiis on meiegi kohustus mõelda sellele, missugusena tahame näha Eestit aastal 2005. Siis möödub sajand Noor-Eesti liikumisest. Nooreestlased soovisid, et me saaksime eurooplasteks. Nähkem selles oma riigi 80. juubeliaastal üleskutset enesemääramiseks: olles eestlane olla ühteaegu eurooplane. See ei tähenda enesekaotamist ega ühtesulamist, vaid tasakaalu saavutamist. Tasakaal ongi tänase poliitika kunst, nüüdseks tegelikkuseks muutunud. Sellest on sajandeid unistatud. Tahaksin Jaan Tõnissoni suu kaudu meenutada Victor Hugod, kes möödunud sajandi keskel parlamendi naerulagina saatel ennustas: "Tuleb kord päev, kus - kõik mandri rahvad, säilitades oma erinevusi ja värviküllaseid karaktereid, ennast koondavad ülemasse ühtsusse, Euroopa vendlusse. Tuleb kord päev, kus nähakse Ühendriike ja Euroopat teineteisele üle merede kätt ulatamas". Kui Jaan Tõnisson "Euroopa föderatsiooni ideed" kirjutas, oli suur osa Euroopast juba hävitatud. Niisiis on tegemist Jaan Tõnissoni testamendiga meile, kui ta kirjutab, et ühinenud Euroopast ja rahva vabadusest saab "juttu olla ainuüksi sel eeldusel, et Euroopa rahvad koonduvad tõsise üheõigusluse ja õigusriikluse alusel." Ütlesin ennist, et tasakaal on tänase poliitika kunst, ja lisan nüüd, et poliitika apteegikaalusid võib ka üksainus Eesti, või Läti, või Leedu suurune liivatera tasakaalus hoida. Just selline tasakaal aitab vältida ühinenud Euroopa taandamist etniliste getode reaks või püstakute riviks paneelriikides.

Kui palju me oleme oma vaimsete eelkäijate unistustest täitnud?

Meil on omad võlad, mis lähevad uude aastasse. Kahjuks. Pension. Tervis. Eesti pere. Halduskorraldus. Ja ennekõike haridussüsteem. Puuduliku haridussüsteemiga ei suuda me kustutada ei esimest ega teist ega kolmandat võlga. Ja ennekõike peame vaatama kaugele silmapiiri taha ja teadma, missugust haridust Eesti vajab aastal 2010 ja 2015, kui tänased lapsed lõpetavad kooli ja ülikooli. Ma loodan, et Akadeemilise Nõukogu aasta otsa kestnud ajurünnak aitab meid lahendustele lähemale. Eesti Vabariigil ei ole õpetaja Lauri lohutamas: kui kahte ülesannet ei jõua, tee üks! Ja ma igatsen taga aega, kui hakkab jälle käibima väljend "aus eesti töö". Sest haridus on oskus ja oskus on haridus. Niisiis kõnelen haritud eestlase vajalikkusest, inimesest, kes võib küll hüpata nagu tiiger, aga väldib tiigriühiskonna kujunemist. Seepärast ei maksa imestada, kui sotsiaalsed probleemid kujunevad järgmistel aastatel Eesti Vabariigi päevaküsimusteks. Riik on ju inimeste ja maailma tasakaalustaja, muidu elaksime endiselt karjaviisi.

Võib-olla keegi kehitab õlgu: mida võin mina sinna parata?

Lubage, kallid kaasmaalased, et ma Eesti Vabariigi juubeliaastal vastan nii:
Eesti on samaaegselt nii tervik kui osa. Tervik riigina, Eesti Vabariigina. Ning osa, lahutamatu osa Euroopast ja maailmast. Iga osa, sõltumata tema mõõtmetest, mõjutab tervikut. Nii nagu iga Eestimaa elanik mõjutab Eesti riiki kui tervikut, nii mõjutab Eesti Euroopat ja kogu maailma kui tervikut. Rõhutan ikka ja jälle üksikisiku rolli terviku kujundamisel. Tööka, ausa, stabiilse, demokraatliku, haritud, rõõmsameelse Eesti kujundamisel. Ja ainult pidevalt osaledes, - vallas, maakonnas, riigis, Euroopas ja maailmas, - suudame iseendiks jääda. Tänan kõiki, kes on Eestit meeles pidanud. Mõtlen koos teiega nende peale, kes on hukkunud ega ole enam koos meiega. Mõtlen ka nende peale, kes pole praegusel tunnil oma kodudes, vaid teevad tööd. Ja soovin kõigile, kes me jätkame ja juurde tuleme, ilusat uut aastat väsimatus Eestis! Siit, Paslepa tinaselt pilvepiirilt soovin teile päikesepaistelist aastat, kallis rahvas.

Me oleme sandimateski oludes toime tulnud, ammugi siis nüüd!

 

tagasi | kõnede arhiiv | avalehele

© 2001 Vabariigi Presidendi Kantselei
Telefon: 631 6202 | Faks: 631 6250 | sekretar@vpk.ee
Reden Speeches Kõned Avaldused Intervjuud