Härra juhataja!

Nelja aasta eest osales Eesti Euroopa Nõukogu esimesel tippkohtumisel Viinis. Tollal oli ta Euroopa koostöös uustulnuk, kellel kogemusi vähe, aga õpihimu suur.

Tänane Eesti osaleb aktiivselt kõigis organisatsiooni tegevussuundades. Selles seoses on meil hea meel märkida, et Eesti ei lõika mitte ainult kasu Nõukogu tegudest ja saavutustest, vaid aitab ka ise tema ettevõtmistele positiivselt ja konstruktiivselt kaasa.

Eesti ajaloos on olnud rohkesti vapustusi, lootuste tärkamist ja lootuste purunemist. Nüüd, kus meie iseseisvus on taastatud, on meie peamiseks püüdluseks kindlustada oma maale, oma rahvale, oma identiteedile julgeolek, millest me minevikus ilma jäime.

Julgeolekul on palju tahke, mis kõik on võrdselt olulised.

Me püüame saavutada oma riigi sisest poliitilist julgeolekut, luues kõik parimad võimalikud tingimused mõtestatud ning harmooniliseks eksistentsiks, vendluseks, sallivuseks ja vastastikuseks mõistmiseks. Oleme Nõukogu abiga tugevdanud oma demokraatlikke institutsioone ja võtnud vastu Nõukogu normide ja väärtustega kooskõlas olevaid olulisi seadusi. Peale selle oleme ratifitseerinud rea Eesti poliitilist julgeolekut suurendavaid Euroopa konventsioone. Nii ratifitseeriti viimase aasta jooksul "Piinamise ja ebainimliku või alandava kohtlemise või karistamise tõkestamise Euroopa konventsioon" ja "Vähemusrahvuste kaitse raamkonventsioon". Need dokumendid annavad tunnistust sellest, et me püüame igati tugevdada pluralistlikku demokraatiat Eestis ning usume, et nad aitavad suurendada stabiilsust kogu Euroopas.

Me püüame saavutada majanduslikku julgeolekut ja tunneme siirast rõõmu Euroopa Komisjoni soovitusest alustada 1998. aasta alguses läbirääkimisi meie Euroopa Liitu astumise üle. Võite olla kindlad, et me teeme kõik selleks, et õigustada ootusi, ja juba olemegi alustanud oma majandus- ja õigusstruktuuride ettenähtud kohandamist. Eestile tähendab väljavaade lähitulevikus Euroopa Liidu liikmeks saada tunnustust juba saavutatule, innustust jätkamiseks ja muidugi meie kõigi tohutut enese proovilepanekut, mis loodetavasti ka tasu leiab.

Me püüame saavutada sõjalist julgeolekut sidemete kaudu vastavate rahvusvaheliste organisatsioonidega, ka OSCEga, ning Rahupartnerluse kaudu. Nende organisatsioonide kaudu oleme aktiivselt osalenud Euroopa ja Euro-Atlandi julgeolekustruktuuride ümbermõtestamises ja ümberkujundamises. Madriidi tippkohtumise tulemus on meie arvates positiivne samm edasi. On ju ilmne, et allianssi kuuluvad partnerid on näidanud üles tahet laieneda Euroopa Nõukogu eeskuju järgides täiesti läbipaistval moel, nii et ükski Euroopa riik ei tunneks, et tema saatus on otsustatud tema eest salaja, kinniste uste taga. Tahaksin korrata meie soovi integreerida Balti piirkond Euroopa julgeolekukultuuri. Me hindame väga seda toetust ja abi, mida me selles pürgimuses saame oma naabreilt ja partnereilt.

Me püüame saavutada demokraatlikku julgeolekut ja sellepärast avaldamegi täit toetust tegevuskavale, mille me veel täna vastu võtame. Eelseisvatel aastatel aitame aktiivselt seda ellu viia, praegu aga tahaksin ma hetkeks esile tõsta mõningaid Eestile erilist huvi pakkuvaid valdkondi. Meil on hea meel nende positiivsete ja konstruktiivsete tulemuste üle, mida on juba andnud Nõukogu kauakestev töö põgenike ja varjupaiga taotlejate küsimustes. Me oleme huvitatud praktiliste lahendusteni jõudmisest võitluseks raskustega, mida toovad kaasa organiseeritud kuritegevus, narkoäri ja uimastite kuritarvitamine. Ja lõpuks on meil hea meel nende koostöös tehtavate jõupingutuste üle, millega tahetakse korvata Eesti sotsialismijärgse üleminekuprotsessi tagajärjel tekkinud valusaid sotsiaalseid kahjusid.

Euroopa Nõukogu efektiivsus tuleneb just tema võimest luua meie kodanike nende ja muudegi igapäevaste probleemide lahendamiseks mõeldud strateegiaid. See pole mingil juhul ülesanne, mida Nõukogu üksi peaks täitma, kuid kindlasti on see organisatsioon eeskujuks teistele organisatsioonidele ja me usume, et tegevuskava on selles mõttes üheks asjalikuks sammuks.

Härra juhataja!

Meiesugust suhteliselt noort ja väikest demokraatlikku riiki võivad kaasaja keerulised nähtused heidutada. Üleminekut on tarvis kindlustada ja turgutada. Sellegipoolest on eestlased otsustanud, et nende riigis peab kõik vastama kõrgeimatele rahvusvahelistele nõuetele. Üks Euroopa Liidu kõrge ametnik märkis hiljuti, et "Euroopa Nõukogu ja OSCE liikmena on Eesti näidanud, et riigi suurus on vähem tähtis kui tema valmisolek anda konstruktiivne panus üldiseks hüveks."

Tulevikus peab Eesti kindlasti astuma teistessegi rahvusvahelistesse organisatsioonidesse. Me hakkame osalema muudeski koostöövormides, meil võib tekkida uusi prioriteete ja uusi eesmärke, ent Euroopa Nõukogu jääb ajalooliselt seotuks meie taasiseseisvumisega ning meie taasleitud rahvusvahelise identiteediga. Selle eest jääb Eesti tänulikkus püsima.

Aitäh, härra juhataja.

tagasi | kõnede arhiiv | avalehele