Lugupeetav suursaadik,
mu daamid ja härrad,
armsad koolilapsed!

Milline vajadus on niisuguse haridusasutuse tüübi järgi nagu seda on Eesti kooli saksakeelne osakond?
Seda küsida tähendab otsida vastust, milline tähtsus on Saksamaal olnud Eestile.
Sellele küsimusele annab vastuse Euroopa ajaloo Eesti osa. Euroopa kultuuri ideestik on Eestisse jõudnud läbi Saksa kultuuri. Ja teisalt, enamus Eesti kultuuriajaloost on kirjutatud saksa keeles. Ka Kreutzwaldi viieköiteline kirjavahetus on tõlgitud saksa keelest. Järelikult võimaldab meil saksa keele oskus, mida see kool suurepäraselt andma hakkab, avastada Eesti juuri. Ja paradoksaalselt võimaldab see meil paremini tundma õppida ka eesti keele ajalugu. Viitan siinjuures Pärnu pastor Rosenplänteri ajakirjale "Lisandused eesti keele täpsemaks tundmiseks" ning muidugi Eduard Ahrensi eesti keele grammatikale. Või, miks ka mitte, Hupeli "Idiotikonile", mis, vastupidiselt jälgib eesti keele mõju balti-saksa keelele.

Saksa keele oskus võimaldab meil seega tundma õppida Euroopa ja Eesti minevikku. Eestlaste Euroopa on meile pikka aega samastunud Saksamaaga. Eesti ja saksa kultuur on omavahel põimunud. Olgu siin toodud selle sümbolina asjaolu, et just Eestis, Läänemaal Puhtulaiul asub maailma vanim monument Schillerile.

Nõnda loob kultuuri mineviku tundmine aluse, millele on võimalik üles ehitada Euroopa tulevikku. Kuid kas üldse saab rääkida kultuurist minevikuvormis?

Kultuur on nagu vihm. Iga piisk on erinev teadmine erineval ajal. Kuid me kõneleme ju siiski vihmast, eristamata mahasadanud piisku.

See kool ei ole tähtis ainult ajaloolisest perspektiivist lähtuvalt, vaid kui väga oluline ja reaalne võimalus arendada Eestis mitmeid eluvaldkondi inimeste abil, kelle ülikooliharidus on omandatud Saksamaal. Kuid just see peaks juba järgmise sajandil esimesel kümnendil teoks saama. Sest saavad ju lapsed, kes on selle keskkooli saksa osakonna lõpetanud, Saksa ülikoolidesse edasi õppima asuda ilma eksamiteta.

Juhiksin siin tähelepanu meie rahvuslikule õiguskorrale. Eesti kui Kesk- Euroopa õigussüsteemi teoreetiline aluskirjandus on saksakeelne. Seega on eluliselt tähtis omada ka Eesti õiguse rakendamisel selget ettekujutust Saksa õigusest.

Taoline haridusasutus rikastab meie koolisüsteemi. Ta annab osale meie lastest hariduse, mille aluspilt on teistsugune kui muudel koolidel. Kuid ka Euroopa kultuur ja areng põhineb mitmekesisusel. Selle kooli haridus muudab neil lastel kergemaks leida oma kohta Euroopas. Sellest peab lähtuma kogu Eesti haridussüsteem- igal Eesti lapsel on õigus saada haridus, mis on samaväärne pakutava haridusega mitte ainult teistes Eesti koolides, vaid kogu Euroopas.
See ei ole mitte ainult hariduspoliitiline, vaid ka julgeolekupoliitiline tegur.

Need kaks haridusasutust - Tallinna 54. Keskkool ja Tartu Raatuse Gümnaasium oma vastsete saksakeelsete osakondadega on kõige kujukamaks näiteks heanaaberlikest Eesti ja Saksa suhetele. Kuid kool, tuleviku elukorraldust kujundav paik, on ka tagatis nende suhete püsimisele edaspidiseks.

Minu kunagine koolikogemus Berliinis näitas, et Saksa koolis peab tegema tõsist õppimisetööd.
Head algust teile, armsad lapsed, emad ja isad, õpetajad ja kogu koolipere.

tagasi | kõnede arhiiv | avalehele